Noortestuudio tõi lavale oma vilistlase näidendi

Mari-Liis Pärn on Endla Noortestuudio vilistlane, kes praegu õpib teatritegemist  Walesis ja kelle soov on saada lavastajaks. Veebruari alguses esietendus Endla  Küünis tema debüütnäidend „Issi, tule vii mind kõrtsust kodu“, mis 2011. pälvis Eesti Teatriagentuuri  laste- ja noorte näidendivõistlusel kolmanda koha.

Millega hetkel tegeled?

Praegu õpin Walesis esinemiskunste ja teatrit, spetsialiseerunud olen lavastamisele ja näitekirjandusele.  Kui nüüd kevadel ülikooli lõpetan, tahaks ikka kodumaale tulla, aga millestki kindlast praegu rääkida ei saa. Noortestuudiosse sattumine määras selles mõttes minu elukäigu, et mõistsin, millele edasise elu pühendada tahan. Ma ei jõua Enn Keerdi ära tänada selle eest, kui palju ta mind suunanud ja aidanud on.

„Issi, tule vii mind kõrtsust kodu“ on kirjutatud paar aastat tagasi, see on ka tunnustust pälvinud. Tuli see nüüd üllatusena, et Enn Keerd ja Noortestuudio just selle materjali  poole pöördusid?

Kirjutasin ma selle näidendi valmis pooleteist nädalaga. Mõte oli peas ja kuna tahtsin näidendi saata ka võistlustulle, tuli kiiresti tegutseda. Nüüd, suvel 2012, küsis Enn, et kas ma natuke ümber viitsin seda näidendit teha. Nagu näha – viitsisin ja veel ülimalt hea meelega.

Ükski asjaosaline pole nõus Noortestuudio uuslavastuse sisust konkreetsemalt rääkima. Miks?

See etendus räägib nii paljudest asjadest. Ja paar neist on lausa sellised, mille suhtes oleme tõesti kokku leppinud, et me ei räägi neist kellegagi, kes pole etendust näinud. Üldiselt on see lugu ikkagi sellest, kui vähe me oma elu kontrollime ja kui olulised on kõik pisikesed asjad, mis me teeme. Ning ka sellest, kui vähe me oma elu tegelikult kontrollime. Me ei tea, kuidas see, mis me praegu teeme, mõjutab meie tulevikku. Kui praegu tehtav võib tunduda millegi täiesti ebaolulisena, siis tegelikult võib sellest saada midagi väga määravat meie elus. Võin siin tõmmata paralleeli, et kui ma läksin kunagi Noortestuudio katsetele, ei olnud mul aimugi, et tahan oma elu teatrile pühendada.

Näidend on kirjutatud noore autori poolt, laval on noored näitlejad. Tõenäoliselt on just noored ka peamine sihtgrupp?

Muidugi noored ka, aga minu arvates on sellel lool väga palju öelda ka lapsevanematele, õpetajatele jne. Mind on alati häirinud, kui noori alahinnatakse, ka teatris. Stereotüüpidesse minna ei tohiks. Iga noor on omaette isiksus, temas on tema enda ainulaadne ja võib olla keeruline  maailm.

Viibisid hästi palju proovides. Kuidas tulemusega rahul oled?

Detsembri keskpaigast alates viibisin nii paljudes proovides, kui vähegi sain. Olen noorte üle ääretult õnnelik ja uhke. Nad tegid lühikese ajaga läbi tohutu arengu. Ma olen seda lugu nüüd vaadanud nii palju ja järjest huvitavamaks läks. Pidevalt tuli midagi juurde. Ma usun, et publik leiab samuti.