20.03

Autor Esko Salervo muljed "Vaikuse" etenduselt

Kuu aega tagasi Pärnu Endlas teie kirjutatud “Vaikuse” proovi külastades olite üsna kindel, et  Andres  Noormetsa lavastus suudab Teid üllatada. Käisite 16.märtsil esietendusel. Kas see osutus tõeks?

 Üllatusin tõesti. Kõige suuremaks üllatuseks osutus efekt, mis saavutati lavastuses kasutatud riietusega. Tsiviilriided lõid omapärase kodusõja tunde, mis oleks võinud toimuda mistahes kohas mistahes ajal. Näitlemisstiil, lavadekoratsioonid ja rekvisiidid toetasid seda tunnet igati. Selle näiliselt triviaalse lahenduse kaudu läks  põhirõhk  II Maailmasõja ajaloolistelt momentidelt pigem hingeseisunditele, keerulistele ja kohati arusaamatutele tunnetele. See mõjutas kogu lavastust.
Andres Noormets üllatas mind ka reverend Hiltuneni persooni isikliku interpretatsiooniga, luues huvitava pildi haprast mehest, kes elab omaenda reaalsuses ja tegutseb toetudes autoriteedile, detailidele ja kogemustele.

Millised momendid, interpretatsioonid olid sama stsenaariumi järgi valminud filmiga võrreldes täiesti erinevad?

Lavastuse rütm oli filmist täiesti teine - seosed laval toimuva tegevuse ja sellest lähtuva hingeseisundi muutuste vahel olid selgemad ja pikemad. Filmist erinev oli samuti fantaasia kasutamine, mis lükkas mõningates stseenides realismi (just realistlikus plaanis oli kirjutatud originaalstsenaarium) tagaplaanile. Film püsis pidevalt reaalsuse piirides.Avatud nätlemisstiil ning stiliseeritud lavaline tegevus, nagu näiteks paukuva  ukse farss või õudusmomentide väljenduslaad oli samuti väga teatraalne. Sama võib öelda targalt kasutatud rekvisiitide ja dekoratsioonielementide kohta. Muusikaga tekkinud seosed olid filmist täiesti erinevad.
Vaadates etendust, oli mul tunne, nagu oleksin saanud kingituse. Ma olin siiralt õnnelik. Eriti meeldis mulle näitlejate mäng. Kogu ansambel oli suurepärane, kuid primus inter pares oli Jaanus Mehikas Eino rollis. Ta suutis mu emotsioonid kanda peategelase sügavaimatesse südamesoppidesse. Kahjuks ei saa ma välja tuua lavastuse tipphetke, sest see rikuks ära vaataja üllatusmomendi. Siin on aga vihje: ootamatult on ta tagasi, kuid see on hirmutav tagasitulek…