1944-1967

1944
Ajutiselt juhib praeguse Koidula Põhikooli ruumides Endla teatrit Riivo Kuljus, peagi võtab juhtimise üle Eduard Türk.

Sügisel annab linna täitevkomitee teatrile praeguse Rüütli platsi pangahoone II ja III korruse. Panga operatsioonisaali ehitatakse lava ja umbes 300 istekohaga saal. Repertuaaris võimutsevad kergekaalulised komöödiad, laulumängud ja operetid.

Olulisemad lavastused:

  • 1945. A. H. Tammsaare / A. Särev “Mauruse gümnaasium”, lavastaja E. Türk

1946
ÜK(b)P Keskkomitee otsus “Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" nõuab suurt tähelepanu nõukogude näidendeile.

1948
Esialgne soliidne riiklik dotatsioon on tinginud pillava majandamise, koosseisud on liialt paisunud. Tõmmatakse kokku.

1948-1952
Teatrit juhib Ilmar Tammur. Repertuaar koostatakse temaatiliselt: alati on olemas kolhoositeema, võitlus rahu eest ja kodanlik ellusuhtumine. Draamateatrist tuleb Pärnusse Olli Ungvere, Filharmooniast Lia Tarmo.

Olulisemad lavastused:

  • 1949. W. Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, lavastaja I. Tammur

1950
Likvideeritakse “Endla” operetitrupp ja orkester.
Teatriga liituvad vanema põlve lavastaja ja näitleja Kaarli Aluoja ning noor näitleja Paul Mäeots Eesti Riiklikust Teatriinstituudist.publiku arv 1950: 53 100

1951
Moskvas aasta praktiseerinud Tammur loob õpperühma ja hakkab ka koosseisuliste näitlejatega stuudiotööd tegema. Lahutatakse peanäitejuhi ja direktori ametikohad - direktoriks saab Martin Tambur. Lavale jõuab noor näitleja Maimu Pajusaar.

1952-1955
Peanäitejuhiks Kaarel Ird. Kunstnikuks Edgar Sõõro.
Repertuaarivaliku võtmeks on soov luua tihedam side vaatajaga. Suureneb kaasaegse dramaturgia osakaal. Irdi kõrval lavastavad Paul Mäeots ja Arthur Ots.

1953
Väidetavasti Kaarel Irdi ettepanekul võtab teater endale kodulinna kuulsa poetessi ja Eesti rahvusliku teatri looja Lydia Koidula nime. Sellest alates kutsutakse teatrit (mis vahepeal kannab ka nime Pärnu Oblasti Draamateater “Endla”) L. Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks.

Olulisemad lavastused:

  • 1953. L. Koidula “Kosjaviinad”, lavastaja K. Ird (mängitakse 1962. aastani 204 korda kokku 40 162 vaatajale)

1954
Teatri ruumides tehakse põhjalik remont ja ümberehitus.
Saal saab kallakpõranda, poolpehmed klapptoolid, uue lavaeesriide ja kardinad. Teatri kõrvalruume, samuti garderoobi ja fuajeed, laiendatakse. Täiustatakse lavaseadet, Moskvast saabub uus heliaparatuur. Teater radiofitseeritakse ning etendusi hakatakse transleerima vene keelde. Ugalast tuleb Pärnusse näitleja Paul Ruubel.

Olulisemad lavastused:

  • 1954. M. Talvest “Naisevõtt pole naljaasi”, lavastaja P. Mäeots
  • 1954. A. Kitzberg “Punga Mart ja Uba-Kaarel”, lavastaja K. Ird

1955-1957
Teater peanäitejuhita.
Kaarel Ird läheb “Vanemuisesse” tagasi, töötatakse ainsa koosseisulise lavastaja Arthur Otsa juhtimisel. Repertuaarivalik on juhuslik. Teatriga liitub näitleja Roland Engmann, lahkub näitleja Paul Mäeots.

Olulisemad lavastused:

  • 1955. A. H. Tammsaare / A. Särev “Kõrboja peremees”, lavastaja P. Mäeots
  • 1956. H. Wuolijoki “Juuraku Hulda”, lavastaja A. Ots

1957
Ajutine teatrimaja saab heleda terrasiitkatte, kujundatakse ümber siseruumid. Teatri seinu hakkavad kaunistama Elmar Kitse, Luulik Kokamäe jt maalid.

Olulisemad lavastused:

  • 1957. A. H. Tammsaare / A. Särev “Elu ja armastus”, lavastaja A. Ots

1957-1960
Peanäitejuhiks Enn Toona.
Lavastama hakkab ka Heikki Haravee, teatriga liituvad lavastaja Mai Mering ja näitlejad Ellen Alaküla ja Lembit Kees, teatrist lahkub Paul Ruubel.Enn Toona lahkudes jääb Pärnusse teater, “mille areng toimub ideelise selguse, lavastuse terviklikkuse, ansamblitiheduse ja väljendusliku ereduse suunas.”
Uuslavastused on tihti välja müüdud enne esietendust.

Olulisemad lavastused:

  • 1958. G. Figueiredo “Aisopos”, lavastaja H. Haravee
  • 1959. U. Laht “Atlandi heeringas”, lavastaja A. Ots
  • 1959. L. Feuchtwanger “Lesk Capet”, lavastaja E. Toona
  • 1960. A. Tshehhov “Kirsiaed”, lavastaja E. Toona

Publiku arv aastal 1960 - 84 800 külastajat.

1960-1962
Peanäitejuhiks Arthur Ots.
“Vanemuisesse” lähevad mitmed võimekad näitlejad (Herta Elviste, Lembit Eelmäe, Heikki Haravee, Paul Ruubel, Milvi Koidu ja Eero Tari), nende asemele tulevad noored lavakunstikateedri I lennu lõpetajad (Linda ja Rein Olmaru, Ants Nopri), Paul Mäeots Vanemuisest ja Eduard Ralja Ugalast.1960. Teatri kunstnikuks saab Uno Uibo.

Olulisemad lavastused:

  • 1961. N. Hikmet “Damoklese mõõk”, lavastaja M. Mering
  • 1961. A. Kitzberg “Libahunt”, lavastaja A. Ots
  • 1962. A. Reid “Suure suuga piiga”, lavastaja A. Ots

1961
6. märtsil lastakse senini laoruumidena kasutuses olnud ajaloolise “Endla” teatrimaja varemed õhku.

1962-1964
Peanäitejuhiks Arvo Kruusement.
Enamik lavale jõudnud näidenditest on vene jt N-Liidu rahvaste kirjandus, eesti algupärandeid ei mängita. Püüdluste siht on repertuaariteater: mängukavas peaks olema näidendeid igast zhanrist, vallatust jandist tragöödiani.Pärnu teatrisse tulevad Lembit Mägedi ja Heino Uustal, lavale jõuab ka noor näitleja Eha Sikk (Kard) õppestuudiost.

1963
Teatriga liituvad noored näitlejad Tallinnfilmi õppestuudiost (Tiia Kriisa, Arvi Hallik, Peeter Shmakov (Kard), Juhan Virkus, Sirje Arbi-Tennosaar).

Olulisemad lavastused:

  • 1962. S. Aljoshin "Palat", lavastaja A. Kruusement
  • 1964. S. Aljoshin “Tookord Sevillas”, lavastaja A. Kruusement

1964-1969
Peanäitejuhiks Enn Toona.
Tema kõrval lavastavad Arthur Ots, Paul Mäeots, Uno Loit ja Peeter Kard. Eesti teatri vormiuuendused Pärnusse veel ei jõua, lavastatakse enamasti eetilisi küsimusi lahkavat väliskirjandust ja olustikulisi algupärandeid. Lavale jõuab noor näitleja Andres Ild, Vanemuisest tuleb Pärnu teatrisse Paul Ruubel, Draamateatrisse läheb näitleja Roland Engmann, Noorsooteatrisse näitleja Eduard Ralja.1965.
Pool aastat on teatri kirjandusala juhatajaks Raimond Kaugver, pärast teda Ane Siitan.

Olulisemad lavastused:

  • 1966. F. G. Lorca “Verine pulm”, lavastaja E. Toona