Lavastused

Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola

õpetlik lustimäng autor Lydia Koidula lavastaja Kaili Viidas Näidendi „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ loomishetk asub eesti rahvusliku teatri sünni eesotsas ja sestap – võta-või-jäta, nuta-või-naera – on tegemist tüvitekstiga, olgugi et lihtsa külajandiga. Aga s***a sellega!Tüvitekstid – nii nagu riigi hümn ja lipp või eestlaste endeemilised haigusedki – on meie identiteedi lahutamatu osa. Nende olemasolu tekitab samaaegselt nii imetlust kui ka õudu. Imetlust, sest need on meil olemas; ja õudu, sest enamasti pole keegi nende sisudega päris täpselt kursis. Üsna vähesed meist võivad detailselt kirjeldada, mis toimus Erastu Ennu eraelus või millega tegeles Kure-onu, kui ta veel noor oli.Tüvitekstide tegelased oleksid justkui kivistunud stereotüübid, nagu džinnid pudelites, kes raamaturiiulite tardumuses oma aega ootavad. Nagu uinuvad koletised lösutavad nad kohustusliku kirjanduse nimekirjades ja näitavad oma hambaid katkenditena kooliõpikutes. Nii nagu iga inimene peab aeg-ajalt enese sisse vaatama, tuleb vahel ka see tukkuv pentsik tegelaskond kaante vahelt valla päästa ja taaskord ära kuulata. Sest järeltulevad põlved peavad neid ikka ja jälle tundma saama, sest muidu poleks me need, kes me oleme.Nii nagu iga jutuvestja esitab varem kuuldud lugu oma mätta otsast ja oma suuvärki appi võttes, ilmuvad selgi korral „Säärase mulgi“ tegelased vaataja ette pisut uues kuues ja justkui äratehtult. Ei saa midagi ära võtta, mida Koidula neisse karakteritesse on pannud, küll aga saab nende iseloomu, tundeid ja tegevusi värvida üha uute ja uute omadustega, mis jutustajale pähe tulevad.Olgu sellega kuidas on, üks asi on imelik ja naljakas – vaatamata meie hämaratele teadmistele, mis puudutavad loo lineaarset kulgemist, teame enamasti väga hästi, kuidas see lõpeb ja seda hämmastavam on asjaolu, et elame lugedes ikka tegelastele südamest kaasa, just nagu poleks me päris kindlad selles, kas Maie ikka saab oma Mulgi, kas Peeter oma lolluste lõksu langedes ka midagi õpib, kas Anne, nii kange kui ta ongi, oma rumalast mehest jagu saab? Ja lõpuks kõige tähtsam – kas Erastu Enn, see neetud kaabakas ja pöidlapurustaja, see kõige selle õnnetuse kokk ja kobrutaja, see rõugearmiline punapea, see libekeelne tigepõis, ikka saab oma teenitud karistuse või pääseb viimati...? PILETID: Eelmüük 18 €; etenduse päeval 22 € / sooduspilet 18 € (lapsed, õpilased, üliõpilased, õpetajad). SISSEPÄÄS: Mänguplatsile pääseb tund enne etenduse algust – kohapeal on avatud maitsvate söökide ja jookidega kohvik. Etenduse piletiga saab etenduse vaheajal Koidula muuseumit tasuta külastada.PARKIMINE: Etenduse külastajad saavad parkida Koidula muuseumi vastas asuvale Pärnu Sadama territooriumile. Parkimine on tasuta! Jälgige silte! RATTAPARKLA: Rattad saab parkida selleks ettenähtud parklasse mänguplatsi sees. Piletöörid juhatavad õige koha kätte! TunnustusEndla publikulemmik 2018Ago Anderson pälvis Maie rolli ja Harald Kuremeri osatäitmise eest lavastuses  „Kaarnakivi perenaine“ Eesti teatri meeskõrvalosatäitja aastaauhinna 2018Sander Rebane pälvis Kristallkingakese auhinna 2018 nimiosa eest lavastuses „Werther“, Peeter Paani osatäitmise eest lavastuses „Peeter Paan ja Valge Lind Wendy“, eri rollide eest lavastustes „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“ ja „Öös on asju“, Jütsi osatäitmise eest  lavastuses „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ning monolavastuse „Ei tao“ eest KinoteatrisKaili Viidas nomineeriti lavastustega „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ja „Midagi on viltu“ (Tallinna Kammerteater) Eesti teatri lavastaja aastaauhinnale 2018

Väljast väiksem kui seest

dokumentaallavastus inimlikkusest autor Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill lavastaja Mari-Liis Lill Väljast väiksem kui seest on iga inimene, keda oma argitoimetusi askeldades juhuslikult kohtad – poes, tänaval, bussis. Ta on sinu rahvuskaaslane, võib-olla ka lihtsalt kaaskodanik. Või kui ta ka kodanik ei ole, siis vähemalt on ta sinu liigikaaslane. Sa ei pruugi teada, mis temaga eile juhtus või kuidas tema lapsepõlv möödus, aga kui sa küsiksid, võiks ta sulle sellest rääkida. Ja võib-olla ta on nõus sulle rääkima ka sellest, millisest tulevikust ta unistab ja miks ta pooldab surmanuhtlust, mis ta arvab teistest rahvastes või sellest, kas geisid on võimalik terveks ravida või mille pärast teda koolis narriti. Võib-olla saad temast piisavalt teada, et teda mõista. Võib-olla ei saa. Võib-olla läheb sõjaks, aga võib-olla õnnestub Eestist ehitada hoopis täiuslik riik. Kas sinu täiuslik ja tema täiuslik on üldse sarnased?Mari-Liis Lille lavastus „Väljast väiksem kui seest“ tugineb eluloointervjuudele, mis tehti Pärnumaal elavate inimestega 2016. aasta jooksul. Intervjuude põhjal kirjutatud tegelased kohtuvad ühel kaunis kitsal territooriumil, kus nende elu sõltub sellest, mil moel nad üksteisega toime tulevad. Nad lahkavad oma probleeme, millest mitmed on meie kõigi ühised probleemid tänases Eestis. Kas me kõik ikka mahume siia ära? Mida teha, kui keegi sulle nii hirmsasti närvidele käib, et tahaks karjuda? Miks ei ole kunagi piisavalt palju raha, aga samas riik raiskab nagu jõuab? Miks hoolitsetakse teiste eest, aga mind jäetakse hooletusse? Miks ajakirjandus valetab ja miks ma ei tunne ühtegi inimest, kes oleks hääletanud Euroopa Liidu poolt? Miks mulle öeldakse, et see on vihakõne, kuigi ma tahan lihtsalt halvimat ära hoida? Ja miks osad inimesed tahavad Eesti lihtsalt ära rikkuda? Eriline tänu: Kahu & Kahu Ehitus OÜ, Akzo Nobel Baltics AS, Espak Pärnu AS, Lincona, Vaas & Vaas OÜ, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Silva Maruse ja Getter Mäehunt.

45 339 km² raba

dokumentaallavastus eestlusest autor Andra Teede / Laura Jaanhold lavastaja Laura Jaanhold Kui sa oled eestlane, kes elab välismaal, siis kus on su kodu? Kas sa igatsed musta leiba? Kas sa näed unenägusid kamast ja lapsepõlvemaastikust? Kas sa tahaksid tagasi paksu metsa ja laia rabasse? Kas sa kannatad, sest sa pead elama võõral maal, või oled rõõmus mugavuspagulane ja mujal ongi parem? Eestis on väga külm, talv on pime, november on pikk, palk on pööraselt väike ja sotsiaalsüsteem ei kannata kriitikat, poes ei müüda paljusid asju ning peale selle on eestlane kuri. Ainult et isamaa ei saa ju olla vaid palganumber ja must november. See on midagi head ja sooja, midagi turvalist. See jääb, isegi kui lähed. See on ilus sõna – isamaa. Ja su isamaa on ikka siin, kuigi sina oled ammu läinud. Erinevatel hinnangutel on Eestist välismaale elama läinud umbes 200 000 eestlast ja see arv kasvab koos iga lahkujaga. „45 339 km² raba” on dokumentaallavastus nendest inimestest. Me oleme teinud intervjuusid väga paljude lahkujatega, kellelt küsisime, kuhu nad läksid, miks, kas nad mõtlevad Eesti peale, kas nad tulevad tagasi, kas nad on veel Eesti jaoks olemas. Vastused on väga erinevad, sest inimesed on väga erinevad, aga midagi on neis kõigis ka ühist. „45 339 km² raba” võtab ühise kokku ja mõistab erinevusi. Tunnustus Andra Teede pälvis lavastuse „45 339 km² rabaˮ teksti eest Eesti teatri algupärase dramaturgia aastaauhinna 2017Laura Mets pälvis 2016. aastal Kristallkingakese aastaauhinna lavastuste „45 339 km² raba“, „Werther“, „Eedeni aed“ ja „Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid“ eest Endla teatris ning lavastuse „Korduma kippuvad küsimused" eest Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiasIllimar Vihmar pälvis Endla Teatri lavastusele „45 339 km² raba“ ning Eesti Draamateatri lavastustele „Laulud halli mere äärest“ ja „Romeo ja Julia“ loodud kujunduste eest Eesti teatri kunstniku aastaauhinna 2016