Ükskord ühes paigas
kogupere
lastekas
autor
Vladislav Koržets
lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas
Ükskord ühes paigas oli. Oot! Võib olla hoopis kakskord
kahes paigas… See oli ammu! Ei, ikka väääääga ammu! Või hoopis tulevikus!? Igal
juhul ühes korteris ja teisel juhul ikka majas.
Aga võibolla hoopis õues. See oli üks isevärki perekond: Isa, Ema, Vanaisa
ja Vanaema. Nad oleksid täiesti tavalised, kui maailmas oleks olemas tavalisi
asju. Nad oleks väga erilised, kui maailmas oleks miskit erilist.
Kuidagi, mingil kummalisel viisil, arvatakse, et inimesed
saavad kunagi suureks. Väikestest poistest saavad tõsised isad ja väikestest
tüdrukutest asjalikud emad. Ja korralikku nalja siis enam nagu justkui ei saakski!
See on muidugi täielik jama! Inimene võib elada saja aastaseks ja kasvada kolme
meetri pikkuseks, aga lapseks jääb ta ikka!
Isegi kui Isa saab tähtsa töökoha ja Ema unistab kallitest
lõhnaõlidest, jätkub neil aega väikeseks viguriks. Jälle jama! Ikka suurteks
lapsikuteks vaidlusteks, pöörasteks mängudeks, kraaplemisteks ja muidugi
lollusteks! Ja lahendama peavad seda muidugi Vanaema ja Vanaisa – nemad on ju
vanemad ja targemad. Aga kas ikka on? Kas aeg-ajalt ei tule välja, et Vanaema
käitub nagu väike plikatirts ja Vanaisa jällegi nagu üks üleannetu poisiklutt?
Kes on siis suur ja kes on väike? Kes peaks kelle sõna kuulama? Ja kas pole
mitte nii, et vahest on väiksemad targemad kui suuremad?
Isa ajas teetassi ümber. Ema lõi teda saiapätsiga. Isa
sikutas ema juustest. Ema hammustas isa kõrva. Isa viskas ema kokaraamatuga.
Ema jooksis vanaemale kaebama. Vanaema sai kurjaks ning ei lubanudki isal-emal
õhtul televiisorist armastusfilmi vaadata. Vot nii!