Arhiiv

2024-2023

"Gori on meil meeles!"

16.10-30.10.2024
Endla Teatri Küünigaleriis

Alates 16. oktoobrist on Endla Küünigaleriis avatud Gori mälestuspäeva koolinoorte karikatuurivõistluse näitus.

Eesti karikatuuri suurmeistri Gori surmast möödus 7. oktoobril 80 aastat. Pärnus avati tema auks mälestustahvel ja Gori Sõprade Selts korraldas Pärnu koolilaste seas karikatuurivõistluse.


Gori mälestuspäeva koolinoorte karikatuurivõistlusele laekus žüriile hindamiseks kokku 83 tööd, nende põhjal koostatud näituse I vooru 22 taiest on vaatamiseks väljas Teater Endla Küüni galeriis alates 16. oktoobrist.

Gori Sõprade Seltsile olid mälestuspäeva korraldamisel abiks:

Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Arenduskeskus, Teater Endla, Kuninga Tänava Põhikool, Postimehe Kirjastus, Pärnu Postimees, Apollo raamatupood, Estonia spaa, Pärnu muuseum, Sindi Seltsimaja, koolide kunstiõpetajad, Tiiu Roodus, Annika Poldre. Tänud!

GSS


Heikki Leis

“Elu alles ees”

30.09-28.10.2025
Endla Teatrigalerii

Alates esmapäevast, 30. septembrist on Endla Teatrigaleriis avatud Heikki Leisi isikunäitus “Elu alles ees”.



Tegemist on keskkonnateemalise näitusega, kus kunstnik tahab tähelepanu juhtida paljudele probleemidele, mis meid ümbritsevad ja millega tema meelest ei tegutseta piisavalt. Kas on veel mingi on võimalus päästa meie loodus, et ka meie lapsed saaksid siin normaalselt elada?

„Planeet maa kihutab kuristiku poole ja selle asemel, et pidurit tõmmata, pannakse hoopis gaasi juurde ja kiirusenäidik visatakse aknast välja. Meid tabanud kliimakatastroof on kindlasti inimkonna üks suurimaid väljakutseid, aga paljudele pole see veel kohale jõudnud,“ selgitab kunstnik.

Tere, kallis! Tule ja istu korraks minuga siia. On sul mugav? Tahaks sulle midagi rääkida, see ei võta kaua. Tahad sa midagi juua?
Võta korraks hetk ja vaata enda ümber ringi. See kõik siin ümber on tänu meile. Oleme naba paigast tõmmanud ja rabelenud, et oleks midagi lõpuks ometi kõrvale panna. Teie elu peab ju tulema parem kui meie oma, mis selle asja mõte muidu üldse on. Leib lauale, riie selga, katus pea kohale. Natuke raha kontole. Ei taha ju elada viletsuses ja vaimupimeduses. Tänu meile on teil internet, lennukid ja normaalne võimalus laenu võtta. Tänu meile ei pea te põhimõtteliselt vett jooma ega jala käima, sest viipemaksega saab hinge ilusti puhtaks küürida. Ja ma ei taha kuuldagi mingit türastanud hipsteripaska, et kustutan tule ära oma kodus ja sõidan bussiga. Ega ma idioot ei ole!
Anna andeks, kallis. Läksin vist natuke teravaks. Vahel on lihtsalt tunne, et te ei oska meie panust piisavalt hinnata. Vaata ringi! Selle kõik tahame me jätta teile. Ole lahke, kallis! Tänada pole vaja, aga nüüd edaspidi peate ise hakkama saama. Meid ei pruugi alati kõrval olla, et nõu anda, kuidas oleks parem talitada, aga ühel hetkel tuleb elujärg ikkagi paratamatult usaldada noorte kätte. Sest noored on meie tulevik!

 

Näitusel tulevad esitlusele 12 fotot ja viis suureformaadilist pliiatsijoonistust.

Heikki Leis (s 1973) on Tartus elav ja tegutsev vabakutseline kunstnik, kes hariduselt on skulptor, aga tuntud oma fotorealistlike joonistuste ning fotode poolest. Fotograafina tegutsenud üle 20 aasta. Tema suurimaks kireks on analoogfotograafia ning enamus oma kunstilistest projektidest pildistab just filmile, nii ka seekordse projekti puhul. Ta on välja andnud kaks fotoraamatut – 2017 a. “Afterlife” ja 2018 a. “Eesti meister”. Leis on teinud kümneid isikunäitusi ja osalenud rohketel grupinäitustel nii kodus kui välismaal. Teda on pärjatud ka mitmete fotoauhindadega ja 2019 a. sai ta Ado Vabbe preemia Tartu Kunstimaja näituse „Ringvaade“ eest.

Näitus jääb avatuks kuni 28. oktoobrini 2024.

Leho Rubis „Poeetilised sisemaastikud“

4.09-28.09.2024 Endla Teatrigalerii Sammassaalis ja Küüni galeriis

„Poeetilised sisemaastikud“ jätkab autori loomingulist rada teadvuse, teksti ja tajuväljade suhte teemal, lähtudes Aldous Huxley esseest „Taju uksed“. Teadvuse olemus, selle tekkimine ja suhe tajuväljadega on üks viimaseid teaduse lahendamata küsimusi. Kuid sellele on võimalik vastata poeetiliselt. Antud näitus teeb seda kasutades lähtematerjalina Eesti luuletajaid, kunstnikke, muusikuid ning veel mõnda allhoovust ... Staatilised figuurid, mis sulavad maastikku ja teksti ning piir teadvuse ja tajuväljade vahel kaob.

Huxley rikkalikust tekstist on autorit mõjutanud eelkõige ideed, mis on seotud tavataju maailmast erineva seisundi leidmisega ning mitmetele iidsetele kanoonilistele kunstivormidele omase ajatu seisundi väljendamise visuaalsete võtetega. Üheks olulisemaks taoliseks võtteks pidas ta figuratiivse kunsti puhul staatikat.

Tsiteerides Huxley't: „Egiptuse jumalate ja jumal-kuningate skulptuuridel, Bütsantsi mosaiikide madonnadel ja pantokraatoritel, Hiina kunsti bodhisattvatel ja lohan'itel, khmeeri istuvatel budadel ja troopilise Aafrika puidust iidolitel on üks ühine tunnus: sügav liikumatus ja vaikus. Ja täpselt see on see, mis annab neile nende vaimse omaduse, jõu viia nende vaatleja välja tema tavalise kogemuse vanast maailmast“ (A. Huxley, „Taju uksed“, lk 45). Sama võttestikku leiab ka mitme euroopa kunstniku loomingust. Üheks markantsemaks taoliseks näiteks on Rembrandt van Rijn'i hilised teosed, mis erinevad sügavalt tema nooruspõlve kunstist nimelt nende lihtsa staatilise ülesehituse poolest.

Antud näitusel esitab autor eelkõige viimase aasta jooksul loodud teoseid, mis lähenevad ülal esitatud teemadele nii faktuuride, tonaalsuse kui ka protsessi käigus tekkivate „vigade“ maastikku eksides ..

Näitus on pühendatud Anti Siinmaa mälestusele.

Leho Rubis (1975) on kunstnik, muusik ja orientalist. Ta õppis Tartu Ülikoolis maalikunsti (BA 2001) ja kunstiajalugu (MA 2010). Alates 2003. aastast tegeleb ta Põhja-India klassikalise muusikaga ning on seotud erinevate muusikakollektiividega. Tema kunstiajaloo olulisemaks uurimisobjektiks on budistliku ikoonilise kunsti ajalugu, fookusega sügavamate teadvuseseisundite kujutamise võimalikkusele.
Huvi inimese teadvuse vastu on vahetult seotud ka tema figuratiivse maalikunsti teemade ja motiividega. Saades inspiratsiooni erinevatest aasia kanoonilise kunsti pärimustest ja euroopa maalikunsti ajaloost, on ta loonud väljenduslaadi, milles figuuride staatilisus loob koos faktuuride elavusega mitmekihilise tajukanga. Peamine tähelepanu on kirjeldamatul kuid siiski alati kohal oleval teadvusel.
Tema isiknäitused on toimunud nii Eestis, Indias kui ka Egiptuses. 2010. aastal kureeris ta eesti kunstnike ühisnäitust „Kingitus Arvo Pärdile“, mis oli pühendatud helilooja juubelile. Samuti on ta olnud kultuurifestivalide „Kolmkõla“ ja „PaIDA“ kunstiline juht. Alates 2021. aastast on ta Eesti Klassikaraadio saatesarja „Raaga aeg“ autor.


"Värv ja vabadus"

24.07-31.08.2024 Teatrigaleriis, Endla Küüni galeriis ja kohvikus

Kolmapäeval, 24. juulil avatakse Pärnus kunstiprojekti „Tartu-Pärnu-Tartu kunstiekspress“ raames viis grupinäitust: Pärnu Linnagalerii Kunstnike majas, Pärnu Linnagalerii Raekojas, Endla Teatrigaleriis ning Akadeemia 5 hoones. Avamisrongkäik algab kell 16.00 Akadeemia 5 (endine Tex-Mex) näitusepaigast.

Teatrigaleriis, Endla Küüni galeriis ja kohvikus toimuval näitusel „Värv ja vabadus“ (kuraator Maris Tuuling) osalevate kunstnikke ühendavaks lüliks on Konrad Mägi ateljee Tartus. Ajavahemikus 1988 - 2016 on kõik läbi käinud vanameistrite Kaja Kärneri ja/või Heldur Viirese käe alt ja saanud pallaslikele traditsioonidele tuginevat maaliõpetust. Selle pagasiga on igaüks liikunud edasi omas suunas. Siinsel näitusel ongi võimalik näha, millise tee ja tempo keegi on valinud.

VÄRV ja VABADUS
Kunstnikke ühendavaks lüliks on Konrad Mägi ateljee Tartus. Ajavahemikus 1988 - 2016 on kõik läbi käinud vanameistrite Kaja Kärneri ja/või Heldur Viirese käe alt ja saanud pallaslikele traditsioonidele tuginevat maaliõpetust.
Selle pagasiga on igaüks liikunud edasi omas suunas. Siinsel näitusel ongi võimalik näha, millise tee ja tempo keegi on valinud.
Alo Aarsalu „Praegusel hetkel on põnev teha ristmikul pikem peatus.“
Maire Aarsalu „Valin selle suuna, kuhu süda tõmbab.“
Evi Gailit: „Tuldud teed tagasi ei lähe, valin kolmest teest keskmise. Vist.“
Lemme Haldre: „Pööran ringi - jätan minevikuga hüvasti ja astun selles suunas, kuspool tundub, et king kõige rohkem pigistab.“
Peeter Krossman: „Ristteel on hea puhata, nautida valikuvabadust ja vaadata pilvi. Siis võib rahuliku südamega edasi minna, sinna, kuhu teel olid.”
Koidu Laur: „Valin suuna, mis ei lähe vastuollu minu eetiliste tõekspidamistega elik on minule loomuomane elik kasutan moraalset kompassi.“
Tea Lemberpuu: „Kui olen piisavalt ärkvel ja vaikne, siis kuulen ja kuulan kõhutunnet ehk südamehäält. Lühidalt – liigun tunde järgi.“
Margus Meinart: „Tore on jõuda ristmikule. Kõik kanalid lahti ja tunned endas värskeid tuuli puhumas. Oled ja teed ja lähed. Suund selgub pärast.“
Mari-Ann Remmel: „Tavaliselt valin kohale jõudmiseks pikema tee. Mõnikord pööran ka ümber või tammun otsustamiseks hoogu võttes edasi-tagasi. Aga üldiselt proovin liikuda valguse suunas.“
Külli Trummal: „Valides suunda usaldan oma silma ja sisetunnet. Vabana oma valikutes leian alati võimaluse edasi liikumiseks.“
Maris Tuuling: „Valin päikesepaistelisema raja. Sellise, kus ei pea kiirustama."
Näitused jäävad avatuks kuni 31. augustini.
Lisainfo ja programm: www.linnagalerii.ee

„Teiselpool suurt vett“

3.06-22.07.2024 Sammassaalis

Alates 3. juunist on Endla Teatrigaleriis avatud Kalli Kalde isikunäitus „Teiselpool suurt vett“.

„Selle näituse maalid on inspireeritud minu rännakutest maailma erinevatesse paikadesse, Gröönimaale, Lõuna-Ameerikasse. Eelmisel kevadel oli mul õnne olla Peruu vihmametsas kunstiresidentuuris. Metsik loodus ja indiaanlaste iidsete kultuuride puudutus vallandas minus uute piltide tulva. Mitmed siinsed maalid ongi unistuslikud vaated muinasjutulistesse Amazonase metsadesse. Reisil kohatud ketšua indiaanlastest maalisin portreede seeria, millest mõned on väljas ka sellel näitusel.„
Kalli Kalde

Kalli Kalde on sündinud Tartus 1967. a, elab Põlvamaal Prangli külas. Lõpetanud Kunstikooli kunstnik-kujundajana. 1986. a. ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse õpetaja eriala 1991 a.
Kalde töötab joonistamise ja maali õpetajana Tartu Kunstikoolis. Esinenud näitustel maalide ja graafikaga alates aastast 1988. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Tartu Kunstnike Liidu liige.
Lisainfo kodulehelt: kalli.kalde.eu

„Jamboree“

3.07-22.07.2024 Küüni galeriis

Alates 3. juulist on Endla Teatri Küüni galeriis avatud Lili Matsko fotonäitus "Jamboree"

Näitus „Jamboree“ on pühendatud Lõuna-Hispaania linnas Torremolinoses 2024. aasta veebruaris toimunud festivali Rockin' Race Jamboree 30. juubeliüritusele. Festival on 2019. aastal pälvinud Ameripolitan Music Awards tunnustuse kui parim Ameerika traditsioonilise muusika festival ja seda peetakse Hispaania tähtsaimaks rockabilly kogukonna ürituseks. Värvikas festival viib Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Ladina-Ameerika eri põlvkondade muusikasõbrad ajarännakule, kus 1950ndate rock’n´rolli elegants on segatud rockabilly, biitmuusika, swingi ja boogie-woogie'ga. Näitusel eksponeeritud fotode abil soovitakse tuua vaatajani elurõõmsa festivali melu läbi külastajate emotsioonide ja juhtida tähelepanu põlvkondade vahelise sideme olulisusele.
Lili Matsko on 2024. aastal kiitusega lõpetanud Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli kujundaja eriala ja õpib hetkel Tartu Kunstikoolis kujundusgraafiku õppekaval. Ta on kujundusgraafikuna muuhulgas illustreerinud ja kujundanud raamatuid ning teinud koostööd Eesti Rahvusooperiga Estonia. Fotograafiaalaseid teadmisi on Lili 2022. aastal täiendanud Andrus Noorhani fotokoolis. Alates 2023. aastast on ta Arvamusfestivali vabatahtlik fotograaf. Näitus „Jamboree“ on Lili Matsko esimene isikunäitus.

Näituse korraldamisel andsid oma panuse Andres Adamson, Piret Bergmann ja Tiit Lepp.

Näitus jääb avatuks kuni 22. juulini.

"Taevas ja maa"

3.05-2.06.2024 Sammassaalis ja Küüni Galeriis

Reedel, 3. mail kell 17 avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis Ahti Seppeti isikunäitus “Taevas ja maa”. Näitus jääb avatuks kuni 2. juunini 2024.

“Mõtlesin tihti Ernest Hemingway tekstile lühiromaanist „Vanamees ja meri“ kui tuli selle näituse idee - kujutada taevast ja maad. Pakun vaatamiseks justkui kahte erinevat maaliviisi, kus võib täheldada poetiseerivast, üldistatud voogavast maalikeelest nihkumist sirgjoonelise, geomeetrilisema, skulpturaalselt reljeefsema maalikeele poole. Kuna ma teismelisena, vene ajal olin koolivaheaegadel Pärnumaal mere ääres, pidasin kuidagi loomulikuks taevast - vett samastada. Kohalike kaluritega merel käies sain veidi tunda seda kala, sadama, paadimootorite podina, kütuse, köite tõrva, erinevate jookide, pohmelli, adru ja mere, võrkude lõhna. Öiseid „angerjausside“ püüke peale südasuvist vihmasadu ja hommikusi tõusmisi ning külmast lõdisedes saagi järele merele minekut. Aga tunda ka mere jahedust ja silmapiiri – joont, mis vaatevälja vaieldamatult poolitas. Tutvuda hoopis teistsuguse ellusuhtumisega inimestega kui oli mandrirahvas. Suvist kuumaksköetud paadikaarte painet ja taeva peegeldust merel, lainete ülipõnevat kiikumist ja värvivahetust, kajakate kiljumist ja kiireid edasi-tagasi sööste ning vahepealseid puhkehetki, lastes tuulel end kanda, lõdvestudes liuelda, liuelda, unustamata valmisolekut.

Kõik on vist üks, taevas ja maa, maa ja taevas. Sõltub, millise nurga alt osata neid vaadata. Kui kaugelt või lähedalt jälgida. Eks nad peegeldavad teineteist ja enamasti sõltub kunstniku meeleolust, mis tunded sul tekivad. Kui vastuvõtlik, avatud suudad ise olla ja kuidas mõistad seda oma loomingus nähtavaks teha. Küllap on siis vaataja kord mõelda looduse ja lootuse üle ning luua oma kujutlusmaastikke. Nägema ehk isegi lisakihte, mida meie fantaasia juurde loob ja siiralt rõõmustama oma avastuste nutikuse üle. Kahjuks pole kaua aega kaluritega merel käinud, enamus siitilmast lahkunudki, seepärast töödki valdavalt mandrikesksed, aga minu jaoks siiski mereigatsusega täidetud.”

Ahti Seppet

.

Ahti Seppet on sündinud 1953 Tartus. Lõpetanud Tartu Kunstikooli 1973. a puidu kunstilise kujundamise eriala. Õppinud 1978-79 TÜ õigusteaduskonnas ja osalenud 1978-79 Tartu Ülikooli kunstikabineti töös.Skulptuuris on tema lemmikmaterjalideks pronks, alumiinium, puu, keraamika ja paber. Olulisemad sotsiaalse sisuga installatiivsed näitused 1993-2019: Rooma Klubi, Mumifitseeritud suhe, Muuseum muuseumis I-III, Lenini lapsed, Ehe kui väikevorm I-V, Tõus ja mõõn, Kuufaasid I-III. Töötanud Tartu Kunstimuuseumis näituste sektori juhatajana, skulptuurikogu hoidjana 1984-2014.

Talle on omistatud Kr.Raua preemia (1992), A.Vabbe nimeline kunstipreemia (2000) ja A.Starkopfi stipendium (2005).

Seppeti teoseid on paljudes muuseumides ja kogudes sh. Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja Kunstihoone Fond ja paljudes erakogudes.

Ahti Seppet on Eesti Kunstnike Liidu, Kujurite Ühenduse liige ja grupi “Para” liige.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.



„SININE…JA MUST JA VALGE“


PÄRNU KUNSTIDE KOOLI ÕPILASTE FOTONÄITUS

21.02-30.04.2024 Küüni galeriis

Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 16.30 avatakse Küüni galeriis Pärnu FotoFest 2024 raames Pärnu Kunstide Kooli õpilaste näitus „Sinine … ja must ja valge“, juhendaja Andres Adamson. Näitus on avatud 30. aprillini.

Lugu tsüanotüüpia leiutamisest on täis põnevust ja avastusi. See algas 1840. aastatel Inglismaal, kui mitmekülgne teadlane (matemaatik, astronoom, keemik, leiutaja ja eksperimentaalfotograaf) Sir John Herschel avastas, et raudsulfaadi ja kaaliumheksaferrotsüaniidi segu reageerib päikesevalgusega. See segu muutus siniseks, moodustades paberil kihi, mis oli stabiilne ja kergesti reprodutseeritav.

Herscheli avastus pani aluse fotograafilise protsessi arendamisele, mida hakati tuntud kui tsüanotüüpia. See meetod võimaldas luua siniseid kujutisi valgel paberil, kasutades päikesevalgust ja spetsiaalseid keemilisi lahuseid. Tsüanotüüpia sai populaarseks eriti 19. sajandi alguses, kuna see oli odav ja suhteliselt lihtne viis kujutiste reprodutseerimiseks.

Sellel näitusel näete erinevates tehnikates ettevalmistatud kunstitöid, mis kõik on lõpule viidud läbi tsüanotüüpia.

Näitusel osalevad Pärnu Kunstide kooli kunstiosakonna õpilased.

Sarah Kirt, IV kursus
Lukas Kirt, IV kursus
Thomas Kaljula, V kursus

 Foto: "Tsüanotüüpia", Sarah Kirt


„Juurtes on vägi“

2.04-30.04.2024 Sammassaalis

Teisipäeval, 2.aprillil kell 17 avatakse Sammassaalis Liia Lepiku isikunäitus „Juurtes on vägi“. Näitus on avatud 30. aprillini.

„Juurtes on vägi” on ühelt poolt ood metsale ja loodusele laiemalt, teisalt ood esivanematele, kes otseses või kaudses mõttes on vorminud meid just selliseks nagu me oleme. Kõik on kõigega seotud ja kõigel on kusagil juured. Näitusel eksponeeritud maalidega edastab Leppik tundekogemusi ja emotsioone, luues eluhetkedest tajuruume ja abstraktsioone.

Loodust kui näituse peateemat võib võtta ka metafoorina, mis märgib maailma naiselikku poolt laiemalt – soojuse ja hoituse hõõguvaid toone, ent ka ülevoolavas tundekoloriidis kulgevat stiihiat ja määratlematust. Värvidest pakatavates teostes on stiliseeritud loodust arhitektuursete vormide kaudu. Rahulikud pinnad vahelduvad jõuliste või peenekoelistega, rikkalikud motiivid minimalistlikega. Märksõnadeks on üksteisest eristuvad mõttelised osad ning varjatud seosed.

Käesolev näitus on jätk Liia Leppiku eelmisele näitusele „Loodu(se) mõistulood“. Maalide loomisel on kasutatud erinevate tehnikate kõrval materjalitrükki ja metanooliga maalimist. Pindade kihilisus ja läbipaistvus pakub nii tehnilises kui tunnetatavas plaanis süvenemis- ning avastamisrõõmu. Enamik näituse töid on maalitud 2023. aastal.

Liia Leppik on kunsti õppinud Tartus ja Tallinnas. Tallinnas lõpetanud ka kunstiõpetaja magistriõpingud. Aastatel 2003-2023 töötanud Võru Kunstikooli õpetaja ja direktorina. 2023. aastast vabakutseline kunstnik. Esinenud erinevatel näitustel alates 1998. aastast.

Näitus „Juurtes on vägi“ on Liia Leppiku seitsmes isikunäitus.

„ELU VÄRVID“

17.03-1.04.2024 Sammassaalis

Alates 17. märtsist kuni 1.aprillini oli Sammassaalis avatud Ungari romade kaasaegse kunsti näitus „Elu värvid“. 

Eksponeeritud on eri žanritest maalid roma taustaga Ungari kunstnikelt. Selle värvilise näituse teosed pärinevad Budapesti Kugler Art Szalongi kollektsioonist ning kuraatoriteks on Kugleri kunstigalerii kunstiline direktor Edit Kőszegi ja kultuuriantropoloog Péter Szuhay.

Näitusel osaleb kümme kunstnikku: Márta Bada, János Balázs, Kitti Balázs, Balázs András Balogh, János Amigó Bogdán, Zoltán Botos, Noémi Farkas, Jolán Oláh, Teréz Orsós ja Gyöngyi Ráczné Kalányos.

Näitust toetab Ungari Suursaatkond.


PÄRNU FOTOFEST 2024

„VÕTA ISIKLIKULT!“
F8/12 ja Fiskarsi fotograafid

21.02.-16.03.2024 Sammassaalis


Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 16.30 avati Sammassaalis Pärnu FotoFest 2024 raames fotorühmituse F8 ja Fiskarsi Fotograafide (Soome) ühisnäitus. Näitus on avatud 16. märtsini.

Pärnu Linnagalerii poolt seitse aastat tagasi ellu kutsutud Pärnu FotoFest on iga-aastane festival, mis käesoleval aastal kannab alapealkirja “Võta isiklikult”.       

F8 on fotorühmitus, mis tekkis olukorras, kus paljud fotokunstnikud olid tegutsemas rohkem omaette kui organiseeruma rühmitustesse. Ühiseks ideeliseks eesmärgiks saigi koondada erinevaid fotokunstnike ühistegevuseks, milleks oleksid näitused ja fotoaktsioonid Eestis ja välismaal. Kindlasti oli üks mõte rikastada ning mitmekesistada kohaliku foto- ja kunstimaastiku.

Pärnu FotoFesti raames avatav näitus on rühmituse kaheteistkümnes väljapanek. Näha saab 8 erineva fotograafi tõlgendusi portreefotograafiast.

Kuna teema „Võta Isiklikult“ on subjektiivne, siis fotokunstnikud lähtusidki igaüks oma pilgu läbi ning oma nurga alt läbi oma karakteri ja oma huumoriprisma.        

Autorid: Haide Rannakivi, Alar Raudoja, Aiki Järviste, Andres Adamson, Janno Bergmann, Danel Rinaldo, Marko Toomast, Indrek Aija.

F8 näitusega ühinevad Lõuna-Soomes, väikeses kunsti-ja käsitööliste külas Fiskarsis elavad ja tegutsevad fotograafid Taru Samola, Pipa Nikula ja Arto Olavi Vuohelainen.

F8 väljapanekut toetab Eesti Kultuurkapital
Foto: Marko Toomast "Peata"

LOLA TEHVER „KÕNELUS KEHAGA: VORMIDE MÄNG“

12.01-14.02.2024 Teatrigaleriis

Reedel, 12. jaanuaril kell 17 avatati Endla Teatrigaleriis Lola Tehveri maalinäitus ”Kõnelus Kehaga: Vormide Mäng”. Näitus oli avatud 14. veebruarini.

Lola Tehveri näitus on pühendatud naisekehale ja ilule kunstis. See kunstiline kooslus avab naisekeha, kui teema vormide mängu. Iga kunstiteos sellel näitusel kutsub vaatajat avastama naisekeha, mis on kaunis, keerukas ja mõnikord paradoksaalne."Kõnelus Kehaga: Vormide Mäng" on kui avatud dialoog naisekeha mitmekesisuse ja kunstilise väljenduse vahel. See julgustab vaatajaid mõistma naisekeha ilu mitmetahulisust ning kunstniku poolt esitletud erinevaid perspektiive.
Maal näituselt

„KOOD 21549“

2.12.2023-10.01.2024 Sammassaalis ja Küüni galeriis

Laupäeval, 2. detsembril kell 16 avati Endla Teatrigaleriis Andres Adamsoni fotonäitus „Kood 21549“. Näitus oli avatud 10. jaanuarini 2024.

Üksildases laanes mängles puutüvedel päikesekiirte muutlik tants. Valgus ja vari põimlesid puude tüvede ja okste vahel, loendamatud kiired langesid särava kumana lumepinnale, mis oli nagu elus, hingav laul.

Valguse vaikne sosin ütles varjule: "Sa oled minu kaaslane, mu peegeldus maailmas, mis püüab mõista igavikku." Vari vastas, sulades valgusesse: "Olen sinu tagasihoidlik jälg, igaviku mõistatus, mis hiilib mööda metsaradu."

Nad keerasid end päikese suunas, üheskoos lootes püüda hetke, kui päeva kullatud kiirgus suudab avada ukse teispoolsusesse. Valgus laotas laiali oma särava vaiba, lootes paljastada varjule elu sügavaimad saladused.

Tuulehoog tumedas laanes sosistas salapäraseid lugusid, luues üksteise ümber tantsivate varjude mängu. Valgus väreles, justkui oleks tahtnud loomise lugu rääkida, ning vari hiilgas, justkui oleks pidanud kandma kõiksuse tumedat mõistatust.

Selles hetkes, kus valgus ja vari ühinesid, sündisid müüdid ja unistused. Laane süda lõi rütmis, mida kuulsid vaid need, kes oskasid vaadata kaugemale silmnähtavast. Valgus ja vari olid kui kaks poeetilist tantsijat, kelle jalad puudutasid nii maiseid radu kui ka taevalikke teid.

Ja nii jätkasid nad oma lõppematut tantsu, otsides vastuseid küsimustele, mis ei lasknud end kergesti haarata. Nad eksisteerisid enda vahelisel piiril, mõõdetuna mitte niivõrd ruumi ega aja, vaid hoopis igaviku mõõdupuude järgi.

Taevas ja maa ühenduvad Andres Adamsoni fotodel kosmilise kaardina, mille koordinaadistiku loob loodus ise valguse ja varju keerukatest mustritest. Metsa, puude ja päikese joonistatud varjud söövitavad võrkkestale jooned mis juhivad...

Nagu kurrud naha pinnal annavad tunnistust inimese käidud teest nii ka need looduse mustrid on nagu salakoodid - võtmed, mis avavad pääsu kõiksuse pidevates muutustes kulgevasse tähendusmaailma.

Andres Adamson (s. 1963) on Eesti fotokunstnik ja illustraator.

Ta õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja lõpetas kunstiõpetaja eriala. Andres Adamsoni töid on tellinud Eesti meediaväljaanded ja ettevõtted. Ta on töötanud graafilise disainerina nii reklaamifirmades kui ka vabakutselisena ning on kujundanud erinevaid raamatuid nii kodu- kui välismaistele tellijatele. Tema töid on eksponeeritud mitmetel näitustel Pärnus, Tallinnas (Eesti), Riias, Jelgavas (Läti), Šiauliais (Leedu) ja Minskis (Valgevene) ning fotoajakirjas Positiiv. Andres Adamsoni fotosid, joonistusi ja maale on erakogudes Eestis, Itaalias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Rootsis ja Soomes. Praegu õpetab ta fotograafiat ja kompositsiooni Pärnu Kunstide koolis ning töötab juhtõpetajana Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli kujundaja erialal.




„GORIKATUUR“

1.11-2.12 Sammassaalis ja Küünigaleriis

Alates 1. novembrist on Endla Teatrigaleriis avatud näitus "Gorikatuur", mis on põhjalik väljapanek Eesti viljakaima karikaturisti Vello Agori ehk Gori (1894 - 1944) loomingust tema elu eri etappidel. Näitus jääb avatuks 2. detsembrini.
Gorit teadsid tänu tema loomingule Eesti Vabariigis kõik. Ta oli äärmiselt viljakas, jõudes elu jooksul teha igapäevaste karikatuuride kõrval ka vinjette, maale, koomikseid, šarže, illustratsioone, esineda kodustel ja rahvusvahelistel näitustel. Läbi tema iroonilise ja kohati ka sarkastilise kujutluslaadi näeme omaaegse Eesti Vabariigi varjul olnud aspekte. Ning ehkki Gori pidas end rohkem ajakirjanikuks, oli ta tegelikult üks oma aja paremini tasustatud kunstnikke.

Näitusel saab näha Eesti Kunstimuuseumi graafikakogust esmakordselt vaatajateni toodud pilte Gori isiklikest joonistusalbumitest. Gori loomingut saab vaadelda paralleelselt Eesti riigi pöördeliste sündmustega, mis mõjutasid tuhandete teiste eestlaste kõrval otseselt ka tema traagilist saatust.

  • Konsultandid: Sten Kauber ja Krista Sarv
  • Keeletoimetus: Hille Saluäär
  • Kuraator: Raimo Jõerand
  • Arhitektuurne kujundus ja graafiline disain: Exporabbit
  • Projektijuht: Marje Jürgenson
  • Näituse ehitus: Koit Annus ja Digiprint
  • Tõlge: Luisa Tõlkebüroo

Näitust toetab Pärnu Linnavalitsus.
(Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu)


„ÕPETLIKUD MUUSAD“

3.10-30.10 Sammassaalis ja Küüni galeriis

Alates 3. oktoobrist sai näha Endla Teatrigaleriis Pärnu Kunstide kooli õpetajate näitust „Õpetlikud muusad“. Näitus oli avatud 30. oktoobrini.

Nagu Kunstide koolil on juba tavaks saanud, siis oktoobris, tõstame pjedestaalile oma suurepärased, loovaid õpetajaid ning anname sõna nende loodud kunstile, sest üks pilt võib rääkida rohkem, kui tuhat sõna.

Järjekorras juba kolmandal Õpetlike muusade näitusel astuvad kunstnikena ülesse Pärnu Kunstide kooli õpetajad Anu Ojamaa,Tiina Kesküla, Ene Riso, Kristel Pajos, Mari-Helen Vili, Anne-Ly Raid, Julia Toots, Kirsti Tuum, Kristel Kallau, Andres Adamson, Anu Randmaa, Üllar Kallau ja Karin Tislar.

Kunstiteoseid pannakse vaatamiseks välja keraamikastehtekunstini ning erinevas tehnikas maalidest joonistusteni. Silmailu jätkub igale maitsele ja nii mõnigi õpetaja näitab ennast täiesti uuest kunstilisest küljest.


ANDRÁS BÁNKUTI „PUNKARID“

5.07-30.09 Sammassaalis

Alates 5. juulist avati Endla Teatrigaleriis fotograaf András Bánkuti näitus „Punkarid“, milles ta uurib 1980. ja 1990. aastate punk-liikumist Ungaris. Näitus jääb avatuks 30. septembril.

Oma karjääri jooksul on András Bánkuti pildistanud Ungari punkareid kaks korda – 1980. aastate alguses ja kümme aastat hiljem. Nagu mujalgi suuremates Euroopa linnades, oli Ungari pungiliikumine 1980. aastatel üsna isoleeritud. Nad eristusid teistest oma provokatiivse välimuse poolest. Bánkuti, kes oli oma eesmärgiks seadnud igapäevaelu jäädvustamise, tundis kohustust õppida neid paremini tundma ja ka neist midagi talletama. Ta ei kuulunud nende hulka, ent kuni 1980. aastate keskpaigani osales korduvalt nende üritustel, ettevõtmistel ja erapidudel.

1980. ja 1990. aastate punkarlus erines teineteisest. Kui 1980. aastatel said punkbändid kasutada kultuurimaju harva, samal ajal kui 1990. aastatel tegutsesid punk-klubid, mida kaunistasid nende oma kunstnikud.

András Bánkuti (s. 1958)
fotoreporter, Ungari fotograafiamaja Mai Manó Ház asutaja

András Bánkuti omandas peale keskkooli lõpetamist professionaalse fotograafi elukutse ning käis seejärel György Bálinti fotoakadeemias läbi fotoajakirjaniku kursused. Ta on töötanud fotoreporteri ja fototoimetajana mitmete erinevate väljaannete heaks. 1995.-2015. aastani oli ta majandusteemalise nädalaväljaande HVG fototoimetaja, hetkel töötab ta ajakirja Digitális Fotó Magazin peatoimetajana. Tema fotosid on avaldatud ka väljapool Ungari piire, väljaannetes New York Times, The Guardian ja Business Week.

1983. aastal autasustas Rahvusvaheline Ajakirjade Assotsiatsioon András Bánkutit tiitliga rahvusvaheline pressifotograafia meister ja 1991. aastal võitis ta Interpressi fotovõistluse grand prix. 1993 omistati talle Rudolf Baloghi ja Pulitzeri mälestusauhind, 2010 Mihály Táncsicsi auhind.

1996. aastal asutas ta koos Magdolna Kolta ja Károly Kincsesiga Ungari fotograafiamaja Mai Manó Ház.

Väljaanded: „Győr Ballet” (1999), „Marginal Values” (2003), „People” (2007).

The New York Timesi fotograafiablogi Lens avaldas 2018. aastal tema punkfotode kogu pealkirja all „Raudse eesriide taga” (Behind the Iron Curtain).  Veebiväljaandes i-d vice ilmus 2017. aastal András Bánkutiga tema tegevust tunnustav pikem intervjuu.


MARKO TOOMAST „KEHAMAASTIKUD“

6.07-30.09 Küüni galeriis

Alates 6. juulist kuni 30. septembrini oli Endla Küüni galeriis avatud Marko Toomasti näitus „Kehamaastikud“. 

Marko Toomasti fotoseeria „Kehamaastikud“ on emotsionaalselt laetud segu alasti must-valgetest kehamaastikest ja skulptuursetest vormidest.

Marko Toomast on Pärnus resideeruv fotokunstnik, kes jäädvustab loomuliku vormi ilu ja salapära, võimaldades publikul veelgi rohkem hinnata maailma orgaanilisi imesid.

Tema teoste ajatus lummab vaatajaid oma realistlikkuse ja elavate emotsioonidega.


MARI KANASAAR „SILUETID“

10.05-10.06 Sammassaalis

Kolmapäeval, 10. mail kell 17.00 avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis Mari Kanasaare näitus „Siluetid“. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2023.

Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moesuuna vilistlane Mari Kanasaar (1937-2022) töötas moeajakirja Siluett (1958–1992) toimetuses ligi 30 aastat, aidates koostada ja küljendada hiigelsuure tiraažiga perioodikaväljaande numbreid. Moetarbija nõudis nii näpunäiteid kui ka lõikelehti, mille järgi rõivaid õmmelda ning neli korda aastas ilmunud eesti- ja venekeelsed ajakirjanumbrid kadusid müügilettidelt välgukiirusel. „Latt oli kõrgel, moeinfo, mida jahtisime ja jagasime, pidi tulema moemaailma tipust“ – nii on läbimõeldud kujundusega moelehekülgi illustreerinud ja tekste kirjutanud Mari meenutanud. Tema õnneks hakkasid 60ndatel puhuma pisut vabamad tuuled ning erialane töö pakkus loomeinimestele põnevaid väljakutseid.

Nooruslikult hoogsa joonistuslaadiga Mari oli üks kunstnik-toimetajatest, kes pani paika temaatika ja oli stilistiks mudelite pildistamisel. Abiks olid ka tehnilised ja keeletoimetajad ning peatoimetaja, kes „oma kiiksusid sisse toppis“. Ühiselt valiti välja fotod ning sobitati paika pildid ja tekstid. „Meie, Silueti tegijad, tundsime ennast nagu spioonid vaenlase tagalas, kogu aeg oli oht midagi valesti teha,“ tavatses Mari tõdeda. Teatavasti olid keelatud nii ususümbolid kui ka paljastatud ihu ning sõjaeelse Eesti vabariigi lipuvärvid, aga ka harkisjalgsed poosid, miniseelikud ja naiste pükskostüümid, mis rahvusvahelise moe eeskujul moelehekülgedele kippusid. Peagi lubati mänguhimulisel noortemoel püünele astuda.

Mari tähelepanekute kohaselt olid antikvariaadist saadud Vogue’id ja muudki väljaanded (L’Officiel, Linea Italiana, Le Jardin des Modes, aga ka mõned Rootsi moe- ja naisteajakirjad) 60.–70. aastatel piisavalt harivad ning võimaldasid pilguheitu kaasaegsesse kunsti ja kirjandusse. „Teravdatud tähelepanu korral võis uudne lõige või kangamotiiv omandada sootuks uue mõõtme ning edastada
sõnumeid sellistest moodsatest kunstisuundadest nagu op ja pop,“ on ta perioodi mõtestanud. Abstraktseid mustreid ja tukaga soenguid (sh ka poisipead) nähti ajakirjades tunduvalt varem, kui nende avaldamiseks ametlik nõusolek anti. Lisaks silmaringi avardumisele elavnes nii mõnegi moetudengi või -kunstniku joonistuslaad.

Mari sõnul soovis ta tabada moodi vastavalt ajavaimule ehk Zeitgeist’ile ning mõista ka neid (topelt)tähendusi, mis kaasnesid vaba maailma infoväljaga. Et kunstiajaloo loengud lõppesid enne impressioniste ja ekspressionismi ning kubismi (konstruktivismi ja abstraktsionismi veel 60. aastate loengutes ei käsitletud), tuli lüngad nii keelteoskust lihvides kui ka teadmisi iseseisvalt kogudes täita. Selgeks said nii vajalikud moeterminid kui ka uuendusmeelsed tippdisainerid. „Tagasi vaadates võiks öelda, et YSL oma ülitundliku moevaistu, närvivapustuste, interjööride ja Prousti-armastusega on mulle ehk kõige rohkem imponeerinud,“ on Mari Kanasaar neid ammuseid noorusaegu meenutades tõdenud.

Tekst Anu Ojavee


TIINA RIKAS „RAAMIST VÄLJA“

6.04-15.05 Küüni galeriis

6. aprillil kell 17.00 avato Endla Küüni galeriis Tiina Rikase näitus „Raamist välja“. Näitusoli avatud 2. juulini. 

Iga jalajälg
Maha jätab mustrirea
Avardab piire

Tiina Rikas:

„ 1958. aasta 6. juuli hommikupäikeses tervitasin seda maailma. Seniajani õpin tundma seda kaunist planeeti ja ennast selle asukana, väga põnev on.

Kasvanud on minust suur puu mitme tugeva oksaharuga, mille sügavaimad juured on Võrumaal, sealt tuleb maailmatunnetus, loovus ja vägi. Puu ühe haru küljes ripub trumm, sealsamas kõrval hulk taimi, mida ravimiseks, lihtsalt meeleheaks või ka värvimiseks kasutada võib. Ühe oksa küljes on jälle põllutööriistad, pole needki rooste läinud. Siis jälle haru, mille küljes helisedes ripuvad minu haikud. Nii see puu siis elab ja kõik oksad on ühtviisi tähtsad.

Armastan ringi uidata, olgu siis oma isade maal või kaugematel radadel. Ikka jääb midagi varba ette või paelub muul moel tähelepanu justkui öeldes: „võta mind kaasa!“. Kõik see on nüüd minu töödena teie ees.

Selle näitusega, hea vaataja, soovin sulle jutustada lugusid oma sisemaastikelt. Nii nagu haikudki, annavad need tööd võimaluse öelda vähesega palju.

Õppinud olen EPA-s agronoomiks, seda ametit ka pidanud 4 aastat, selle kõrvalt hakkasin õppima ikebana kunsti, sealt on tulnud armastus haikude vastu, nii olen teinud kaks raamatukest: „Otsirändur“ ja „Draakoniaeg“.

Soov mõista inimese sisemaailma ja luua ühendus sisemise ja välimise vahel viis mind õppima refleksoloogiat, seda praktiseerin koos trummirännakutega inimese siseilma, et mõista, miks mingi asi on just nii nagu see on ja mida inimene iseenda heaks teha saab.

Võimaluse ennast väljendada läbi liikumise olen leidnud energeetilise tantsu- ja joogaõpetajana, juhendan pisikest rühma.

Elan Tartus, heade mõtete linnas, igal vabal hetkel, rohkem suviti, elan Võrumaal oma pisikeses vanas majakeses, mida koos poegadega tasapisi taastame, sealt tuleb vägi. Ja lisaks kõigele harjutan vanaema ametit, täitsa hästi tuleb juba välja.

Lugusid endast kõnelen läbi oma tööde, näitused on olnud Eesti Rahva Muuseumis, Viljandi Kilpkonna Galeriis, Paide Vallitornis ja lisaks mõned ühisnäitused lillekooli ajast."

„PIIRIPEALSED HELID“

4.04-05.05 Sammassaalis

Alates 4. aprillist saab Endla Teatrigaleriis vaadata Anneli Ivaste fotosid näitusel „Piiripealsed helid“, mis kujutavad muusikateose valmimise erinevaid etappe helilooja loomeprotsessist ja muusikute tööst teosega proovisaalis. Näituse korraldaja on Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Näitus jääb avatuks 5. maini.

Näitus on inspireeritud helilooja Tõnu Kõrvitsa loomingust ning eelkõige tema triloogiast „Lageda laulud“, „Sina oled valgus ja hommik“ ja „Tiibade hääl“, mille tekstide tõlk ja autor on Doris Kareva. Kõik teosed on loodud Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, Tallinna Kammerorkestrile ja dirigent Risto Joostile.


Fotode autorit Anneli Ivastet huvitavad loomingulised protsessid ja teekond, kuidas jõuab muusika publikuni ning mis võimalused on selle visuaalseks kujutamiseks.

„Muusika on loomulik osa meie elust, kuid igapäevaselt ei mõtle me sellele, kuidas see meieni jõuab,“ ütleb Anneli Ivaste. „Muusika sünnib loomingulises protsessis, millele on iseloomulik otsimine ja kompamine, kus mõtted ei ole veel päris selged ja helid pole kuuldavad. Püüdsingi tajuda seda atmosfääri ning neid piiripealseid hetki, kui idee on veel õhus ja noot paberil muutumises. Ka proovisaalis toimub pidev katsetamine, kui muusikud tõlgivad noodikirja partituuris ja teevad muusika kõigi jaoks kuuldavaks.“

Näituse teostamisele, foto- ja materjalivaliku tegemisele aitas kaasa Kristel Schwede.

Eesti Filharmoonia Kammerkooril on helilooja Tõnu Kõrvitsaga aastatepikkune koostöö, mille tulemusel on tema muusikat ette kantud arvukatel kontsertide nii Eestis kui väljaspool ning salvestatud CD-plaatidele.

Anneli Ivaste töötab Eesti Filharmoonia Kammerkooris kommunikatsioonijuhi-toimetajana. „Piiripealsed helid“ on tema kolmas fotonäitus, mis on ajendatud kammerkoori tegevusest. Sellele on eelnenud „Peaproov“ galeriis Positiiv ning „Hääleruumid“ Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Näitust „Piiripealsed helid“ eksponeeritakse veel juunis Tallinna Kloostri Aidas ja septembris-oktoobris Tartu Ülikooli raamatukogus.

Näitust toetab Kultuurkapital.

PÄRNU FOTOFEST 2023 „pAUS“

SIGNE LEHT „MINEVIKU PIIRIL“

1.03-31.03 Küüni galeriis

Kolmapäeval, 1. märtsil avati kell 16.45 Endla Teatrigaleriis Pärnu Fotofest 2023 „pAUS“ raames Signe Lehe esimene isikunäitus „Mineviku piiril“. Varasemalt on tema fotosid näha saanud erinevatel grupinäitustel seal hulgas ka Pärnumaa Foto.

„Maailm väljaspool olevikku, kus mälestused peatuvad mahajäetud paikades keset looduse vaikust. Minevik inspireerib, kui uurime selle rahu. Vaatame maailma uute, avatud silmadega. Üksildus muudab isegi kõige lohutamatumad maastikud kunstiteoseks. Leiame üles kaotuses peituva ilu ja loome unistusele uue tähenduse.“
 
Pildistamisega alustas ta juba ülikooli päevil väikese Smena aparaadiga. Teda võlus maagia, mis kogu pildi valmimist saatis – alates katikuplõksust kuni selleni, kui pilt fotopaberile nähtavale ilmus. See maagia, kuigi veidi teisenenud kujul, köidab teda pildistamise juures siiani. Aastaid olidki jäädvustatud fotod vaid tema enda hetked. Tasapisi hakkas Signe neid isiklikke hetki fotode kujul jagama sõpradega. Ta on öelnud, et märkamiseks ei ole vaja palju aega, märkamiseks on vaja vaid avatud ja tundlikku meelt ning fotokat.

Signe Leht on lõpetanud Tartu Ülikooli defektoloogia eriala 1987.a. Ta on töötanud Pärnu linna erinevates koolides ja lasteaedades logopeedi ja eripedagoogina. Ta on koostanud hulgaliselt riiklikke õppevahendeid erivajadustega laste õpetamiseks.

Hetkel töötab ta eesti keele ja kirjanduse õpetajana Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis ning tegutseb täiskasvanute koolitajana koolitusfirmas Personaliekspert.
(Signe Leht)


PÄRNU FOTOFEST 2023 „pAUS“

SILVER VAHTRE ISIKUNÄITUS „ELU TUBA“

1.03-31.03 Sammassaalis

Kolmapäeval, 1. märtsil avati kell 16.45 Endla Teatrigaleriis Silver Vahtre isikunäitus „Elu tuba”. Näitus on osa Pärnu Fotofest 2023 „pAUS“ programmist, mis avati 1. märtsil kell 16.00 Pärnu Keskraamatukogus. Näitusoli avatuds 31. märtsini.

Silver Vahtre näitus „Elu tuba” hõlmab tervikuna sarja „Elu tuba”, millele lisaks saab näha kahte triptühhonit „Iseolemine” ja „Nähtamatu ruum”.

Disaineriharidusega Silver Vahtre tuli meie kunstiellu 1970ndate lõpus fotokollaažidega, olid need siis vormistatud graafiliste lehtede või plakatina. Nii neis kui ka „Elu toa“ seerias käsitleb ta omal ajal päevakajalisi teemasid eelkõige ruumi, selle mõju tähenduse kaudu.

Silver Vahtre teoste maailm on asetatud piiritletud ruumi, olgu see siis arhitektuuri, teatrilava või isegi kodu mõttes. Ruumilisust on ta ise rõhutanud ka väljapanekute pealkirjades nagu näiteks „Nähtamatu ruum” (koos Ignar Fjukiga Tallinna Linnagaleriis 2010. aastal) või „Tantsud arhitektuuriga” (psühhedeelne interaktsioon Tallinna Kunstihoones 2014. aastal koos Tüüri ja Fjukiga) või praegune „Elu tuba”. Kuid ruumiline piiritletus on vägagi tinglik, sest ka kõige isiklikumasse ruumi on ta tekitanud infoküllase kiiksuga maailma, selle kirju tegelaskond koos neid ümbritseva asjade maailmaga viib vaataja korraga minevikku ja olevikku, neis võib hoomata isegi vihjeid tuleviku kohta.

Pole ka ime, et Silver Vahtre vabakunsti maailm, tema massikultuuri kuvanditest läbi imbunud omamütoloogia sarnaneb tohutule teatrilavale – theatrum mundi’ile, sest 1987. aastast peale on ta olnud seotud teatri- ja filmikujundustega, nende kõrval kujundanud näitusi, aga töötanud ka Tartu linnakunstniku ja Endla teatri peakunstnikuna.

“Elu tuba” võib tinglikult vaadelda kahel tasandil: subjektiivselt jutustatud maailma(lähi)ajalugu ja kunstniku enda lugu 1970ndatest praegusesse aega. Tuntud tegelaste ja kultuuriliste vihjetega üleküllastatud maailm algab Marxiga, jõuab XX ja XXI sajandi totalitaarsete režiimide juhtideni (Lenin, Hitler või Putin), kuid sealt ei puudu rohujuure aktivistid (Greta Thunberg) ning seal on oma koht ka Eestil, olgu siis poliitikute (Kersti Kaljulaid) või kultuuritegelaste (Lapin, Liivrand, Komissarova, Härm) näol. Kunstniku oma lugu sisaldab loomulikult teda ennast oma naise ja lapsega oma toas, seltskonda töötoa uksel, ateljeed. Oma ajaloo ruumiline jaotus põrkab kokku ajalise arenguga, noore mehe särtsakus asendub keskealise mõtlikkuse ja kõrvalt vaataja hoiakuga.

Mõlema tasandi ühendavaks lüliks, projekti võtmeks, aga ka inspiratsiooniks on pildist pilti korduv pop-kunsti isa Richard Hamiltoni kõige kuulsama teose „Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii veetlevaks” reproduktsioon. Ehk maailmateatrile omane kriitilis-irooniline aspekt, Silver Vahtre puhul kindlasti ka enesekriitlis-irooniline aspekt.

Kunstiteadlane Harry Liivrand on Vahtre maailmateatri juures rõhutanud nii infokontsentratsiooni ehk siis eetilist aspekti, tõejärgse aja võimatust otsustada, mis on hea või halb, tõene või väär; aga ka esteetilist rõõmu väärtustavat kunstnikuhoiakut. Silver Vahtrest kui tõelisest esteedist kõneleb ka viis, kuidas ta on digitaalselt töödeldud fotomontaaži vormistanud: metallplaat ei ole vaid vastupidav alusmaterjal, hõbedase tausta nüansirikkusega on ta suutnud ületada massikultuuri ühetaolisuse ja lameduse, vääristada nii tuntud tegelased kui ka nende klišeeliku väljaastumise. Silver Vahtre maailm on elamist väärt.

Silver Vahtre (sündinud 13. märtsil 1953 Tartus) on eesti kunstnik, kes on tegutsenud peamiselt teatri- ja filmikunstnikuna.

Vahtre õppis 1960–1970 Tartu 5. Keskkoolis, lõpetas 1971. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1977. aastal tööstuskunsti erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.

Aastatel 1976–1990 töötas Silver Vahtre kunstnikuna kunstikombinaadis Ars. Aastatel 1991–1994 oli ta Tartu linnakunstnik ja 2004–2011 Pärnu teatri Endla peakunstnik. 1991. aastast on ta ühtlasi kujundusfirma Kyna juhataja. Aastatel 1989–1990 õpetas ta graafikat ja kompositsiooni Soomes Lahti Disainiinstituudis, 1990–2000 Eesti Kunstiakadeemia moekunsti osakonnas, 2003 ja 2005 Tartu Kõrgema Kunstikooli arvutigraafika- ja mööbliosakonnas. 2013. aastast õpetab Vahtre lavakujundust ja planeerimist Tartu Kunstikoolis.

Vahtre on loonud arvukalt lavakujundusi Eesti teatritele, kujundanud filme ("Karu süda", 2001; "Detsembrikuumus", 2008) ja illustreerinud raamatuid. Isikunäitustel on ta esinenud ka teatriplakatite ja graafikaga.

Silver Vahtre on Eesti Kunstnike Liidu (1984), Eesti Kujundusgraafikute Liidu (1993), Eesti Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu (1997) ning Eesti
Borgese Seltsi liige.

(teksti koostanud Reet Varblane)

Pärnu Fotofesti programm ja lisainfo: https://linnagalerii.ee/parnu-fotofestival/ https://www.facebook.com/ParnuFotoFestival

(Silver Vahtre „Elu tuba“)


ALEKSEI JASTREBOV: „LENNELDES LÄBI MAALIMAASTIKU“

2.02-26.02 Sammassaalis

Neljapäeval, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Endla Teatrigaleriis Aleksei Jastrebovi suurejooneline isikunäitus „Lenneldes läbi maalimaastiku“. Näitus jääb avatuks 26. veebruarini.

Kui jalutada Pärnu tänavatel ja küsida kohalikelt elanikelt, milliseid Pärnu kunstnikke nad teavad, on üks esimesi nimetatuid Aleksei Jastrebov. Väga paljude pärnakate kodude seintelt leiab tema realistlikke maastiku ja lillemaale. Ta on ilmselt kõige produktiivsem kunstnik Pärnus, ta loonud üle kolme tuhande teose, kunst on tema elu.

Peale tema maalide tuntakse Jastrebovit ka värvika isiksusena. Kohe meenub pika habemega väga energiline mees, kelle silmad nii mõndagi eluraskust kohanud näos poisikeselikult põlevad. Ei ole harvad juhud, kus ta on oma maalikasti keset tänavat lahti löönud, maalid enda ümber laiali laotanud ja tööle asunud. Lisaks maalimisele võib kunstnikuhärrat kohata ka näiteks rannas kiigeraamistikul lugematul hulgal lõuatõsteid tegemas.

„Lenneldes läbi maalimaastiku“ koosneb ligi sajast aastate jooksul loodud teosest, see on kunstniku  seni kõige suurem näitus. Maalid moodustavad kokku ühe suure maalimaastiku, mida järgides leiab vaataja end seal, kus parasjagu kõige põnevam tundub.

Aleksei Jastrebov (sündinud 1957 Tšuvaššias Aibetši külas Ibressi rajoonis) on tšuvaši vabakunstnik, kes on pikka aega elanud ja tegutsenud Eestis.

Ta ema on rahvuselt tšuvašš, isa tšetšeen, vastavalt sellele esitleb end kord tšuvaši, kord tšetšeenina. Usutunnistuselt vene õigeusku, kusjuures on loomingulistel eesmärkidel viibinud erinevates Eesti ja Venemaa kloostrites, sh Pühtitsa kloostris. Omandanud Venemaal põllumajandusliku keskerihariduse, olles lõpetanud põllumajandustehnikumi. 1982-1987 õppis professor Revel Fjodorovi stuudios sotsialistliku realismi erialal. 1990. aastal toimus tema esimene näitus Eestis, sanatooriumis Tervis. Järgmine näitus oli Kuressaares Viktor Kingissepa Memoriaalmuuseumis aastal 1991. Sellest ajast peale on tema näituseid toimunud paljudes kohtades nii Eestis kui mujal maailmas sh. Soomes, Rootsis ja tema kodumaal Tšuvaššias.

Jastrebov elas ja tegutses peamiselt Pärnus, kuid 2005. aastal selgus, et tema Eestis viibimiseks puudub seaduslik alus, kusjuures talle välja antud Venemaa pass oli aegunud juba 2003. aastal. Pärast kaks aastat väldanud kohtuvaidlusi saadeti Jastrebov 2007. aasta juunis Eestist välja ning tema suhtes kohaldati kümneaastane viisakeeld. Alates septembrist 2008 on ta tänu Mark Soosaare selgitustööle tagasi Pärnus.

Aleksei Jastrebovi maalid on leidnud tee rohkem kui 17sse riiki, ta on Vene Kunstnike Ühendus Eestis liige.

(Aleksei Jastrebovi maal)


HELENA TÄÄKER: „ABSTRAKTSED MÕTTEMAASTIKUD“

20.01-26.02 Küüni galeriis

Reedel, 20. jaanuari kell 18.00 avatakse Küüni galeriis Helena Tääkeri näitus „Abstraktsed mõttemaastikud“. Näitus on avatud 26. veebruarini.

Helena Tääker (2000) on Pärnus töötav kunstnik, kelle praktika tõukub huvist inimkeha ja psüühika vastu. Ta on lõpetanud maali eriala bakalaureuseõppe Eesti Kunstiakadeemias. Tääkeri loomingus on olulisel kohal traditsiooniline akrüül- ja õlimaal, aga ka eksperimentaalsemad tehnikad, lõuendi piiridest väljumine ja installatsioonide loomine.

„Abstraktsed mõttemaastikud“ on kümnest teosest koosnev seeria, mis on valminud lõpptulemust planeerimata, keskendudes üksnes loomise protsessile, mida juhib intuitsioon. Abstraktsed kihid peidavad endas rõõmu ja frustratsiooni, kirge ja muremõtteid ning tundeid, mida sõnades kirjeldada ei saa. Seeria lähtub küsimusest: kuhu me jõuame, kui analüüsime vähem ja usaldame rohkem oma sisetunnet?

Akrüül ja õlipastellid paberil, raamitud
60 x 80 cm

2022

(Kirevili, autor Helena Tääker)


ARE TRALLA „OCTOBOTAANIKA REFLECTION 2“

23.11.2022-30.01.2023 Sammassaalis

23. novembrist kuni 30. jaanuarini oli avatud Endla Teatrigaleriis Are Tralla näitus „Octobotaanika Reflection 2“.

Fotoprojekt „Octobotaanika Reflection 2“ tegeleb illusoorse visuaali loomisega, uurides silmaga nähtavat läbi peegelduse; otsides tundeid, emotsioone või mälestusi, mida võiks alles põhjalikumal vaatlusel tajuda.

Näitusel esitatud teosed käsitlevad moonutusteta peegeldusi nii valitud kui ka juhuslikult kaamera ette sattunud motiividest. Teoste eesmärk on anda realistlikult käsitletav emotsionaalne pettekujutlus, miski, mis jääb esmalt varju, ent mida me sisemuses otsime; tükike baasolemust, mida on tarvis paremaks mõistmiseks või just mõttetuks seostamiseks tänases päevas.


2022-2020

DANEL RINALDO FOTOFEST: „ HOMAGE TO COPPERLEG + ILU “

15.11.-18.12.2022 Küüni galeriis

Alates 15. novembrist kuni 18. detsembrini oli avatud Küüni galeriis Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek “Homage to CopperLeg + ILU.”

Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek, mille kohta ütleb autor tutvustuseks nii: „Kõik, jah kõik saab alguse kubo-futuristlikust mustast ruudust. Kahtlemata paisutab kunst ­multiversumit. Apokalüpsikust ei pääse meist keegi ega miski. Isegi ILU. muutub kord tähe­tolmuks ning imetakse vaakumisse … Üheksa hõbeželatiinfotot on austusavaldus maestro Janno Bergmannile, heale sõbrale, kunstnikule ning tema eestveetavale Vaskjala loomeresidentuurile ja globaalsele kunstnikeringkonnale.”

TÕNIS LAANEMAA „KUNST-MINU ELU“

26.10.-19.11.2022 Sammassaalis

Kolmapäeval, 26. oktoobril avati Tõnis Laanemaa 85. juubelile pühendatud elutöö ülevaatenäitus kell 16.00 Endla Teatrigaleriis ja kell 17.00 Pärnu Linnagaleriis Raekojas. Näitused olid avatud 19. novembrini.

Tõnis Laanemaa 85. juubelile pühendatud elutöö ülevaatenäitusel on eksponeeritud tema maale, graafikat, joonistusi, plakateid ja graafilist disaini. Näitus „Kunst minu-elu“ annab läbilõike kunstniku loomingust alates 1960-ndatest tänapäevani. Oma loometeed alustas ta maalidega, tuntust kogus eelkõige vabagraafika ja plakatitega, kuid läbi ajastu on ta eksponeerinud nii akte, portreid kui abstraktseid kompositsioone.

Oma loomeperioodi alguses katsetas Laanemaa nii leidlike tuššijoonistuste, kui abstraktsete maalidega, siis alates 1970-ndatest pühendus kunstnik graafikale, mida iseloomustavad peen joonemäng ja lüürika. Tema äratuntavaks stiiliks on ornamentaalse rütmilise koena graveeritud figuurid. Peene ofordijoonega detailid - inimfiguurid, hobused, viljapõld on sageli liigendatud suurteks geomeetrilisteks, omavahel pingestatud massideks. Loomingu inspiratsiooniks on naised, teadus, eriti relatiivsusteooria, muusika ja Eesti loodus.

Laanemaa loomingus on olulisel kohal ka plakat – just plakatitega on ta ilmselt enim kollektiivses mälus kanda kinnitanud. Aastatel 1967–1991 töötas Laanemaa ARS-is peamise plakatikujundajana luues sadu plakateid, tänaseks kuulub nendest ligi 80 Eesti Kunstimuuseumi kogudesse.

Tõnis Laanemaa (sündinud 1937) on õppinud Tartu kunstikoolis maalimist ning Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat. 1960. aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK’64 esimene juht ja hiljem liige. ANK’64 tekkis 1964. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi üliõpilaskonnast ning sinna kuulusid lisaks Laanemaale ka Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leis, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Aili Vint ja Tõnis Vint. Riigikorda eirates ühendas ANKi liberaalne vaade kunstile, eetiline esteetika ja mittelubatud kirjandus.

1970. aastast alates on Laanemaa osalenud näitustel Baltikumis, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal, Venemaal, Hollandis. Tõnis Laanemaa on ka hinnatud joonistusõpetajana.

Näitused koostasid Mari-Liis Laanemaa ja Pelle
Kalmo.

MARJU BORMEISTER JA INDREK MIKK „KOOSOLEK“

14.09.-14.11.2022 Küüni galeriis

Alates 14. septembrist kuni 14. novembrini oli Küüni galeriis avatud Marju Bormeisteri ja Indrek Mikku ühisnäitus „Koosolek.“

Vaadata saab maalimeister Marju Bormeisteri värviküllaseid maale ja Indrek Mikku minimalistlike joonistusi.

„ÕPETLIKUD MUUSAD“

3.10.-23.10.2022 Sammassaalis

Endla Teatri Sammassaalis oli 3. oktoobrist kuni 23. oktoobrini avatud Pärnu Kunstide Kooli õpetajate näitus „Õpetlikud muusad“. Avamisel astus ülesse Pärnu Kunstide Kooli õpetajate bänd.

Õpetajad on oma uusi mõtteid ja tundeid aastajagu lõuendile ja paberile pannud ning valmistunud taaskord näitama külastajale oma teist – peidetud poolt. Astudes kunstiõpetaja kui kunstniku hingemaailma, võime enda jaoks avastada täiesti teise inimese ja täiesti uue inspiratsiooniallika.

Kuivõrd mõtlevad õpilased, lapsevanemad või isegi kolleegid, et neile teada ja armas õpetajale pole nende pedagoogiamet sugugi ainuke roll, vaid lisaks sellele on kunstiõpetaja ka kunstnik?

Pärnu Kunstide Kooli õpetajate kunstinäitus „Õpetlikud Muusad“ eksponeerib õpetajate töid, kes on lastele õpetajad, juhendajad, kaasteelised kunstis aga ennekõike mentorid ja muusad, kes saavad inspireerida oma õpilasi läbi isikliku loomingu.


IVAR KADAK „PÄRNU MEIS ENESES“

2.09.-2.10.2022 Sammassaalis

27. juuli hommikul aastal 2006 lahkus oma Pärnu kodust fotokunstnik Ivar Kadak. Rohkem pole teda nähtud...

Et tänavu suvel möödus 60 aastat Ivar Kadaku sünnist, taasesitletakse alates 2. septembrist Pärnu Endla Teatrigaleriis tema fotonäitust “Pärnu meis eneses”. Näitus oli avatud 2. oktoobrini.

Fotokunstnik portreteeris Pärnu jaoks olulisi tegutsejaid - kultuuritegelasi, ettevõtjaid, sportlaseid, poliitikuid ja linnaametnikke. Näituse idee olevat saanud alguse, kui Kadak filmist „Madisoni maakonna sillad“ inspireerituna hakkas Soomaale vedama tuntud inimesi ning tegi neist ülesvõtteid ühe ja sama rippsilla juures. Piltidest valminud fotoseeriat eksponeeris ta esmalt näitusena „Tuntud ja tegusaid inimesi Pärnumaalt”, kuid teema arenedes andis Kadak 2006. aasta märtsis välja fotoalbumi "Pärnu meis eneses". Siia raamatusse on lisandunud portreteeritute mõtteavaldused, millisena nemad oma kodulinna näevad ning iseennast selles otsivad ja leiavad. Küsimusele, mida ta selle raamatuga öelda tahab ja millist sõnumit see kannab, vastanud Kadak, et Pärnut oleks vaja näha inimlikumas plaanis.

Taasesitletav näitus annabki tagasivaate 2000ndatesse läbi inimeste, kes tollal, ehk uue milleeniumi algusaastail linna elule laiemas mõttes veidi rohkem andsid kui teised. Mitmed neist on tänaseks meie hulgast lahkunud, mitmeidki on elu viinud Pärnust kaugemale. Kuid suurem osa on panustamas oma kodulinna heaks ka täna.

Näitus avatakse Pärnu Muuseumi ja Endla Teatrigalerii koostöös.

TARRVI LAARMANN „VIBRATSIOONID“

25.06.-25.07.2022 Sammassaalis

Laupäeval, 25. juunil 2022 kell 15.00 avati Teatrigalerii Tarrvi Laamann'i isikunäitus „Vibratsioonid“. Näitus oli avatud 25. juulini.

„Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu reggae muusika. Inspiratsiooni on andnud Jamaika elanikud ja troopiline lopsakas loodus - soe päike ja Kariibi meri. Loomeimpulsid olen saanud otse loodusest, kohalikust kultuurist ja muusikast.“

Tarrvi Laamanni näitus "Vibratsioonid" toob vaatajani Endla Teatri Galeriisse reggae rütmides optimistliku impulsiga maalid ja graafika. Tarrvi loometöö on mitmekülgne - ta on eksponeerinud oma kunsti nii Eestis kui välismaal, avaldanud raamatuid ja muusikat ning tema looming on erinevates kogudes Eestis, Soomes, Jamaical, Hiinas, USA-s jpt.

Tarrvi Laamann on Eesti juurtega kunstnik ja rännumees, kes peab juba viimased paarkümmend aastat oma teiseks koduks Jamaica saart. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala (MA) ja täiendanud end USA-s, Jaapanis ning Indias. Tarrvi on külalislektor Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgem Kunstikool Pallases ja on alates 1994. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.

Näitust toetab   Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit, Liviko Distillery, Raadio 2, Bashment FM, Amazonas Reisid ja Endla Teatrigalerii.

MARTIN „QBA“ KAARES MAALINÄITUS

30.05.-31.07.2022 Küüni galeriis

Alates 30. maist kuni 31. juulini oli Küüni galeriis avatud Martin „QBA“ Kaarese maalinäitus.

Martin Kaares, artistinimega QBA, on Eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiülikooli stsenograafia osakonna BA. Teatritegemise asemel asus ta aga hoopis maalima.

Viimase 15 aasta jooksul on tal olnud 17 isikunäitust ning ta on osalenud enam kui 25 kohalikul ja välismaal toimunud grupinäitusel.

QBA on nii Maalikunstnike- kui ka Kunstnike Liidu liige. Viimaste aastate suurim saavutus on ehk 2019 aastal võidetud Jurmala meremaalide biennaali Grand Prize.

Martin on kunstikoolis käinud esimesest klassist saadik ja olnud kogu elu kunstiga seotud. Nimi QBA tuleb noorukiaegadest, kus Martin tegeles veel aktiivselt grafitiga. Nendest aegadest on palju mõjutusi - erksad värvid ja võimsad traatjad piirjooned. Tänapäeval, kus ta kasutab aerosoolipurkide asemel enamasti akrüüli ja lõuendit, armastab ta endiselt tunda elektrit kogu sellest erilisest tööprotsessist.

Kuna ta pole lineaarne maalija, ei tea ta kunagi lõpptulemust. Võimalused on piiramatud.


ANNA KÕUHKNA „KALLIS VARI, KALLIS VALGUS”

2.05.-17.06.2022 Sammassaalis

Reedel, 6. mail 2022 kell 18.00 avati Teatrigaleriis Anna Kõuhkna näitus „Kallis vari, kallis valgus“. Näitus oli avatud 2. juunini.

„Kallis vari, kallis valgus“ on värskete maalide seeria, mis on valminud 2021-2022 aastate vältel.
Nii selles väljapanekus kui Anna Kõuhkna loomingus üleüldiselt on eriline koht loodusel ning Naisel. Viimane kehastab nii autorit ennast või esindab universaalset tegelast. Kunstnik on loonud paralleele „päeviku pidamisega“ oma maalide puhul, kus on võimalik visuaalselt näha teda ennast või tema kujutist tegelemas teemadega, mis on talle olulised. Sümbolid ning tegelane nende keskel loovad ka vaatajale ruumi tõlgendada ennast läbi kujutatud olukordade, näha seal ennast või kedagi teist.  

Anna Kõuhkna (sündinud 1994) on maalikunstnik ja fotograaf. Hariduselt on ta hetkel lõpetamas EKA ja TLÜ ühisõppekaval kunstihariduse magistrikraadi ning eelnevalt õppinud BFM-i kunstiosakonnas ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (Pallas). „Kallis vari, kallis valgus“ on kunstniku viies maalidel põhinev isikunäitus. Viimastest näitustest saab välja tuua fotonäituse „Voolule truu“ Galerii Positiivis (2021) ning maalide seeria „Uus ring“ Solaris galeriis (2020). Anna Kõuhkna on alates 2019 aastast Maalikunstnike Liidu liige.  

Seeria põhiolemuseks võib pidada huvi maailma üldise duaalsuse osas, mis on vältimatu, kuid harmooniline tervik elus olemise kogemusest. Lisaks valgusele ja varjule on päev ja öö, ülal ja all, lõppkokkuvõttes yin ja yang - võimatu, et oleks vaid üks või teine. Seda kahetisust uurib kunstnik nii iseendas kui kollektiivsel tasandil. Paratamatu arusaam, et kõikides inimestes leidub tarkust ja rumalust, toredust ja hullumeelsust, ilu ja koledust ongi autori praeguseks keskpunktiks ning mõtestamisel läbi maalitud visuaalide. Kunstnik proovib mõista, kui suur osa meist endist ja teistest võib olla vaatajale nähtamatu ning uurib võimet või julgust teadvustada erinevaid külgi iseendas ja maailmas. Otsest järeldust või kindlat lahendust pole autor teemale pakkunud, kuid maalides võib olla peidetud vastuseid, mis hoiavad valguse poole. Kui valgus paistab varjule, siis vari lakkab olemast, mida võib kutsuda teadvustamise jõuks. Ühtlasi järgneb sellele mõtisklus, et vari ei pruugigi olla oma olemuselt miski, mis on negatiivne, vaid lihtsalt see, mida me ei näe või ei näe selgelt. Isegi kui varjus olev ongi inetu, siis tõde teeb vabaks, on südamele kerge.

Lisainfo: www.annakouhkna.com

Maal näituselt


AIKI JÄRVISTE „LÄBI KIHTIDE“

5.04.-27.05.2022 Küüni galeriis

Alates 5. aprillist 5. maini oli avatud Endla Küüni galeriis Aiki Järviste näitus „Läbi kihtide“.

Aiki Järviste: „Esimesed fotod said tehtud Smenaga algklassides ning vannitoas olev pimik on jäänud mälestustesse erilise nostalgiana nagu ilmselt paljudele selle aja inimestele. Hiljem kasutasin Zeniti ja erinevaid seebikarpe. Aastast 2007 on mu kaaslaseks ja lisa-kehaosaks olnud digipeegelkaamera. Alustasin nagu paljud teisedki loodusega, siis mustrite, abstraktsete detailidega. Mind köidab valguse ja varju mäng, ilmselt sellest ka eriline poolehoid mustvalgele fotole. Mustvalge lisab pildile justkui sügavust ja tasakaalu. Tasapisi olen jõudnud inimese pildile püüdmiseni. Mulle meeldib kaamera seltsis konnata tänavatel ja üritustel. Eriline suhe on tantsu emotsiooni püüdmisega. Elukutseks pole fotograafiat valinud, sest ei taha lõbu, lõõgastust ja eneseväljendust kohustustega koormata. Lisaks tavafotole meeldib mulle aegajalt mängida ka tsüanotüüpia, fotopolümeertrüki, pinhole ja solarograafiga.

„Läbi kihtide.“

Kui maailm on segane ja vastakaid vaatenurki ja arvamusi on palju, siis on hea seisatada ja lasta kõigel olla. Natuke eemalduda ja samas suhtuda ümbritsevasse rahulikult ning lihtsalt märgata. Ei ole olemas täielikku tõde ega valet. Iga asja jaoks maailmas ei saa olla reegleid. Me näeme ja tajume erinevalt. Sest meie kogemused ja asukohad siin maailmas on vaadeldava suhtes erinevad.

Kõik võib tunduda segunevat, ei ole otsa ega äärt, põhjused ja tagajärjed vahetavad justkui kohti, kihtide ja peegelduste paljusus pöörab maailma segaseks ning läbipaistmatuks. Vaikselt vaadeldes märkame uusi mustreid, valguse ja varju mängu. Ühe pildi sulandumist teisega. Täiesti uut maailma. On vaja ainult väikest nihet ruumis ja ajas ning juba tekivad uued rütmid, harmooniad ja tasakaalud. Tekib täiesti uus pilt. Nii kaameraga kui ka ilma.

Hoolimata pidevast muutumisest on alati võimalik leida ilu ja tasakaalu, midagi mis on oma. Ja nii peabki olema. Ma vähemalt loodan.

Mul on hea meel, kui ka teie leiate oma - selle meeldiva ja helge versiooni.“



PÄRNU VABAKOOLI 19. NÕIAMÄE-NÄITUS

Teatrikohvikus

Teatrikohvikus oli kuni 30. maini avatud Pärnu Vabakooli 1.-9. klassi õpilastööde näitus „Oleme pusletükid üksteise eludes, oleme seotud, täiendame üksteist–koos loome terviku“.

Vabakooli 1.-9. klassi õpilastööde näitusel uurivad noored kunstnikud seekord end ühena teiste hulgas.

Suur Eraldatus kinkis meile igatsuse teise inimese järele. Näituse töödega pühitseme kirkaid kohtumisi, tummiseid päevi, kaasahaaravaid tegusid. Teistega.

Näitusel näeme pusletükke, mis otsivad elutantsus teist omasugust, püüavad leida ühendust, soovides olla seotud, kuuluda õigusega tervikusse.

Õpilaste juhendajad olid Pärnu Vabakooli õpetajad Juta Ild, Anne Tulver, Liia Severin, Vilve Noppel, Heli Kiik ja Merilin Laansoo. Lahke abiline oli Kadri Melnits.


JOHANNA MUDIST „LUGUSID OLEMISEST III”

6.04.-30.04.2022 Sammassaalis

6. aprillil avati Endla Teatrigaleriis Johanna Mudisti näitus „Lugusid olemisest“. Näitus oli avatud 30. aprillini.

Johanna Mudist: „Minu loomingu huviorbiidis ja maalide põhikomponentideks on suured ja abstraktsed teemad nagu aeg, koht ja keha. Viimaste loominguliste aastate jooksul olen enim keskendunud just aja tajumise ja kogemise talletamisele. Näitus “Lugusid olemisest” on edasiarendus minu kõige hilisemale projektidele – „Ajarändur“ ning „Ootajad”.  

Olemine on ühest küljest kõige üleüldisem mõiste, kuid samas kõige fundamentaalsem ja tähtsam, määratledes sisuliselt kõike ja mitte midagi. Näitus „Lugusid olemisest“ räägib olemisest ehk kohal olemisest- nii füüsiliselt kui vaimselt. Kohalolek on sümbioos antud aja, koha ja keha vahel, mis lõuendil väljendub värvis ja vormis. Minu maalid ei kujuta aktiivseid tegevusi või sündmusi, neil on lihtsalt vaikselt olijaid, kes lasevad end ümbritseval vaikusel ning aja ja ruumi kogemusel sakraalselt endast läbi voolata.“  

Näitusel „Lugusid olemisest“ kutsuvad maalid üles enda kohalolu ruumis märkama ja vaatajat iseenda kohalolu selles hetkes kaotama, et rännata kaasa nende maalidega mõnda teise aega ja kohta.  

Johanna Mudist (sündinud 1991) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute (BA) 2014 ja Eesti Kunstiakadeemia (MA) 2017 maali osakonna. Ta on ennast erialaselt täiendanud õppides Soomes ja Poolas. Johanna Mudistile on omane suuremõõtmelised figuratiivseid õlimaalid ja miniatuurseid graafilised joonistused. Aastast 2018 on Johanna Mudist Eesti Maalikunstnike Liidu liige ja 2019 Eesti Kunstnike Liidu liige.

Kopsud . Õlivärv lõuendil (1,40 x 1,60 m) 2018


PÄRNU KUNSTIDE KOOLI ÕPILASTE FOTONÄITUS „KOSTÜÜMIDRAAMA”

25.02.-31.03.2022 Küüni galeriis

Pärnu Fotofest 2022 raames avati 25. veebruaril algusega kell 16.30 Küüni galeriis Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama“, juhendaja Andres Adamson. Näitus oli avatud 31. märtsini.


PÄRNU FOTOFEST 2022

BÁLINT PÖRNECZI NÄITUS „FIGURÁK“ [„FIGUURID“]

25.02.-24.03.2022 Sammassaalis

Pärnu Fotofest 2022 raames avatakse 25. veebruaril algusega kell 16.30 Endla Teatrigaleriis Bálint Pörneczi näitus „Figurák“ [„Figuurid“]. Näitus jääb avatuks 24. märtsini.

Bálint Pörneczi töötas aastaid Ungari päevalehe Magyar Nemzet fotograafi ja fototoimetajana, seejärel aga viis aastat uudisteagentuurile AFP. Sestap pole imestada, kuidas ta ajapikku pressifotograafiast tülgastus. Fotoseeria „Figuurid“ sünni kohta räägib ta järgmist: „Mind valdas läbipõlemistunne ja tundsin, kuidas ma Budapestis end enam teostada ei suuda. Pildistasin iga päev üht ja sama, teadmises, et mu pildid jõuavad homme koos eilse ajalehega prügikasti. Seepärast võtsin vastu otsuse alustada uut elu Prantsusmaal. Alguses olin lehekandja, seejärel hakkasin tööle ühe kohaliku ajalehe juures. Selle kõrvalt hakkasin aga üha rohkem mobiiltelefoniga pildistama, mis aitas uuesti sisendada fotodes peituvat elurõõmu, mida olin tundnud siis, kui kunagi pildistamisega alustasin.” Bálinti mustvalged portreed jäid silma Instagramile, mis tõstis need esile ühes blogipostituses. Bálint Pörneczi elab 2011. aastast alates Prantsusmaal. Nüüd ka Tallinnas esitletavat fotoseeriat alustas ta 2013. aastal. Igapäevaste käikude ajal on kunstnik hakanud pildistama oma telefoniga inimestest tänaval portreesid, peamiselt sellistest, kes teostavad end oma töö kaudu. Kõik pildid on rangelt mustvalged ja kui välja arvata lähim perering, esinevad kõik figuurid tema töödes vaid korra. Inspiratsiooni on ta enda sõnutsi nendeks ammutanud August Sanderi, Anton Corbijni ja Richard Adeont'i loomingust.

Bálint kõneleb oma fotode valmimise kohta järgmist: „Üllatus, üllatus, aga kümnest seitse on nõus, et neid jäädvustan. Kui mulle jääb punase tule taga, poes või kasvõi metroos silma mõni huvitav isik või meenub mulle kellapatarei vahetamisel, et mul on kollektsioonist veel puudu kellassepp, pöördun lihtsalt tema poole ja teen selgeks, kes ma olen ja mida tahan. Loomulikult võtan ma välja ka oma telefoni ning näitan varem tehtud pilte. Enamik inimestel on selleks paar minutit aega. Kui mu pilte aga vaadata, jääb silma, et naiste figuure on vähem. Imelikul kombel on mul künnis naiste poole pöörduda. Tunnen, et kui oleksin naine, oleksin ka mina üllatunud kui üks minusugune tüüp sellise ettepanekuga minu poole pöörduks.”

Bálint Pörneczi on sündinud 1978. a Budapestis. Hetkel elab ta Prantsusmaal Rodezes. Fotograafiahuvi on ta pärinud oma isalt, Alžeerias veedetud lapsepõlve ajast, mis viis edasi fotoreporteri karjäärini.

2006. aastal töötas ta Ungaris uudisteagentuurile France Presse, 2007.-2011. aastani oli ta ühe Ungari juhtiva päevalehe Magyar Nemzet laupäevalehe fotograaf, fototoimetaja ja kunstiline juht. 2011. aastast alates töötab ta Ungaris ja Austrias vabakutselise fotograafina Bloomberg News'i all. 2012. aastast elab ta Prantsusmaal ja teenib elatist vabakutselise fotograafina.

2015. aastal võitis ta oma fotoseeriaga „Figuurid” Pariisi fotonäituse auhinna „Photo press zoom” („Salon de la Photo 2015”).

ÜLLAR VARIK „SISSEVAADE TUNDMATUSSE“

20.01.2022-22.02.2022 Sammassaalis

Neljapäeval, 20. jaanuaril 2022 kell 17.00 toimus Üllar Variku näituse „Sissevaade tundmatusse“ avamine Sammassaalis. Näitusel sai näha 2020-2021. aastal valminud töid. Näitus oli avatud 22. veebruarini.

Üllar Varik on sündinud 2. mail 1961a. Ta töötab projekteerimisfirmas „Varik Projekt OÜ“ projekteerija-disainerina. Kunstiõpinguid alustas ta Kohtla-Järve Põlevkivikombinaadi dekoraatorite ateljees, hiljem täiendas ennast Tartu kaugõppe kunstikursustel ja Soomes Lestinjokilaakson Taidepäiviät kursustel. Ta oli Põlva kunstiklubi juhataja aastatel 1992-1994 ja Põlva linnakunstnik 1993. Ta on kureerinud „Herman Talvik 110“ näitust Pärnus linnagaleriis, Tartus „Vines ja Vildes“ ja Rakvere teatrigaleriis. Üllar Varik on koostanud ja toimetanud kunstikataloogid:

• Andres Sütevaka „Väike ja vihane“ (2011)
• Herman Talvik „Ma põlen“ (2016)

Kandinsky on iseloomustanud kunsti olemust kui vaimse vormi „viljastavat kiirt“ ning kes tunnustas kunsti kaht poolust: Suure abstraktse kõrval ka Suurt reaalset, mille vahel paikneb kunstniku vabadus ja tema sisemine vajadus. Üllar Varik nendib, et tema vorm kasvabki sisemisest vajaduses.


NÄITUSED
1990, 1991, 1992, 1993, 1994 Põlva Maarja galerii näitused „Järv“
1992 Kevadnäitus Tallinna kunstihoone
1992 Soomes, Kannuse kultuurimajas Põlva kunstiklubi näitus
1994 Põlva Maarja Galerii, isikunäitus
2017 Pärnu linnagalerii “3 ainsus“
2018 Pärnu linnagaleriis „Alice imedemaal“
2019 Kohvik JOP Tartus, isikunäitus „ Väikesed pildid“
2019 Pärnu Uue Kunsti Muuseum „Mees, Naine, Vabadus“
2020 Rakvere Teatrigaleriis, isikunäitus „ Otsingud“
2020 Moodsa Valguse Tartu salongis isikunäitus“ Põgenemine värvidesse“
2021 Kehra rahvamajas isikunäitus „ Sissevaade tundmatusse“
2018, 2019, 2020, 2021 Aasta ülevaatenäitused, Tartu
2019, 2020 Mees ja Lill, Tartu
2018, 2019, 2020, 2021 Tartu kultuuriklubi „Promenaad“ aastalõpunäitused
2022 Puka kultuurimajas isikunäitus „Sissevaade tundmatusse“

TUNNUSTUSED
1992 Põlva „Järve“ näituse peapreemia


TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA ÜLIÕPILASTE TÖÖDE NÄITUS

21.12.2021-31.01.2022 Küüni galeriis

Alates 21. detsembrist kuni 31. detsembrini oli Endla Teatri Küüni galeriis avatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste tööde näitus.

Loovtehnilisi teatrierialasid õpetatakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias alates aastast 1991 ja seda aastat võibki lugeda kõrgharidustasemel teatritehniliste erialade õpetamise alguseks. Täna on õppekava nimi Etenduskunstid ning see on ühisnimetaja tantsu, teatri, lavastaja- ja koreograafi ning nelja “lavataguse” suuna - dekoraator-butafoori, tehnilise produtsendi, valguskujundaja ja videokujundaja eriala üliõpilastele. Meie vilistlaste tegevusväli katab kogu kaasaegse etenduskunstide maastiku suurematest etendusasutustest kuni väikseimate teatritruppideni (teatristatistika juurde).

Näitusel väljapandud tööd on valmistatud erinevate praktiliste ainete käigus dekoraator-butafoori ja tehnilise produtsendi eriala üliõpilaste poolt, juhendajateks eesti teatrite pikaaegse töökogemusega dekoraatorid-butafoorid, kes on ühtlasi ka sama õppekava vilistlased.

Vanemuise teatri kunstnik-butafoori Terje Kiho juhendamisel on sündinud kuradi- ja fantaasiamaskid. Maskide tegemisel õpivad üliõpilased tundma papjeemašee tehnikat, kus kipsvormi kihiti paberi, tekstiili ja liimiga katmisel valmivad esemed, mis on kerged ja kukkudes ei purune.

Nukukursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele nuku valmistamise tehnilist poolt.

Nukkude pead on vormitud papjeemašee tehnikas, kehade meisterdamisel on kasutatud erinevaid materjale - tekstiili, traati jne.

Nukukursust juhendas Noorsooteatri nukumeister Annika Aedma.

Imitatsioonikompositsioonide loomisel oli ülesandeks kombineerida vähemalt nelja erinevat materjali. Kõikides töödes on proovitud puidu aaderdamist ja marmori imiteerimist, kuna neid tehnikaid kasutatakse teatridekoratsioonide valmistamisel kõige enam. Lisaks kuuluvad kompositsioonidesse tööde autorite valikul roostes metall, rehvimuster, seene kübaraalune, põlenud kangas, kalasoomused, pahteldatud pind, kivisein, pilvine taevas, tellissein, maonahk, pragunenud isomalt, kortsus tekstiil, silma vikerkest.

Imitatsioonikursuse juhendaja oli Ugala teatri kunstnik-dekoraator Eve Komissarov.

Tööde autorid on dekoraator-butafoori eriala üliõpilased Emilie Kirsi, Triin Närep, Susanna Liisa Mildeberg, Ksenia Yakovleva, Annika Mänd, Berta Kelder, Birgit Potter, Carol Põldsaar, Lysette Tint, Rebecca Villem ning tehnilise produtsendi eriala üliõpilased Loreta Janson, Mauri Liiv, Karoliina Kangur, Anna-Maria Pink.

Näituse ettevalmistamisel oli abiks TÜ VKA lavastusala spetsialist Eero Ehala, näituse kujundas ja pani üles Piret Bergmann (Pusa).


„SINILINNU PÜÜDJAD“

22.10.2021-30.01.2022 Sammassaalis

Reedel, 22. oktoobril 2021 avati kaheosaline näitus „Sinilinnu püüdjad. Teatriloost ja teatritegijaist Pärnus 19. – 21. sajandil.“ kell 16.00 Pärnu Muuseumis ja kell 17.00 Endla Sammassaalis.

Näitus on inspireeritud Endla seltsi hoone avamisest 22.-23. oktoobril 1911. aastal. Paljuski seni kasutamata materjalidel põhinev väljapanek käsitleb Pärnu teatrilugu laiemalt, hõlmates asjaarmastajate püüdlusi, kutselise teatri tekkimist ning Pärnu Töölisteatri tegevust. Tähelepanuta ei jää ka Pärnu ning kogu Eesti ajaloos märgiliseks saanud ehitis ise, selle projekteerimine-ehitamine ning traagiline saatus.

Välja on pandud ajastudokumendid ja fotod, teatritegijaile kuulunud või neile pühendatud esemeid Pärnu Muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Rahvusarhiivi, Eesti Kultuuriloolise arhiivi ning Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi kogudest. Näitus on jagatud kahe maja vahel:

Pärnu Muuseumis eksponeeritav osa käsitleb ajavahemikku 1800-1944, Endla Teatris eksponeeritav osa on 1944. aastast tänapäevani.


VALDUR MAIBACH „MEES, MERI JA ...“

4.12.2021-14.01.2022 Sammassaalis

Teisipäeval, 14. detsembril 2021 kell 18.00 avati Sammassaali Valdur Maibachi näitus „Mees, meri ja ...“. Näitus oli avatud 14. jaanuarini.

Autor pakkus näitusel vaatamiseks valiku veealustest fotodest, mis on jäädvustatud Maldiivide, Seišellide, Filipiinide vetes ja Punases meres ning loomulikult Läänemeres.


HAIDE RANNAKIVI FOTONÄITUS „ISOLATSIOON“

Küüni galeriis

Alates 22. novembrist kuni 20. detsembrini oli Endla Teatri Küüni galeriis avatud Haide Rannakivi fotonäitus „Isolatsioon“.

Väljapanek on osa tänavu juunis toimunud kolme balti sõpruslinna kunstnike traditsioonilisest näitusest B3, mis toimus Jelgavas pealkirjaga „Pandeemia“. Näitusel on eksponeeritud fotod, mis tehtud tänavu kevadel eneseisolatsiooni tingimustes ja perioodil, kui kontaktid inimeste vahel olid piiratud ja põhitööd ei olnud. Fotokunstnikud jäädvustasid seda aega elutute objektide ja oma nägemuste läbi.


MARKO TOOMAST „BETULA PENDULA“

4.11.2021-24.11.2021 Sammassaalis

Neljapäeval, 4. novembril 2021 avati Marko Toomasti näitus „Betula Pendula“ Sammassaalis. Näitus oli avatud 24. novembrini.

Marko Toomast on sündinud 1970. aastal Pärnus. Ta on täiendanud ennast fotograafia alal nii Gammleby fotokoolis kui ka Academia Valandis Rootsis. Ta on töötanud aastaid fotoassistendina mainekate Rootsi fotograafide, Elisabeth Ohlson Wallini ja Christer Janssoni ateljeedes.

Foto vastu tärkas Marko Toomastil huvi juba lapsena. 12 aastaselt sattus ta Aado Viigi fotoringi ning oli selge, et foto lummas teda. “Fotol tundus olevat mingi „aura”. Selles oli peidus salapära. Pimikus veedetud aeg oli täis maagiat, mis on salvestunud kehamällu ja pole tänaseni kadunud,” kirjeldab kunstnik oma esimesi kokkupuuteid fotoga. Kui paljud jõuavad oma kutsumuseni mööda keerulisi teid ja eksimusi, siis Toomasti jaoks tuli äratundmine kohe. Fotograafiat peab Toomast oma peamiseks väljendusvaheldiks. Silmaks, meeleks ja südameks – need on põhilised filtrid, millest kõik visuaalselt tajutav läbi voolab.

Kui Marko Toomasti varasemad tööd on olnud abstraktsed ja tonaalsuselt pigem tumedad, siis „Betula Pendula“ seeria on helge ja hele, mis loob positiivse meeleolu, mida me kõik praegu vajame. See on loomingulise protsessi tulemus, milleni ma viimastel aastatel olen jõudnud on Toomast öelnud. Ekslemine tumedas metsas hakkab lõpule jõudma - „Valgust, rohkem valgust!“

Aga miks just kask?
Me kõik teame, mis maitse on kasemahlal ja mis tunne on vihelda kasevihaga saunas. Aga see, et kask on huvitav just oma graafilisuse poolest, on meil jäänud märkamata. Kaske saab kujutada väga graafiliselt ja see on iseloomulik Toomasti tööde puhul. Teine aspekt on kase sümboolne ja mütoloogiline tähendus. Kask on puhtuse ja valguse sümbol ja sobib igati väljendama kunstniku ekspressiivset sõnumit.


KLAUDIA TAEV 115

Küüni galeriis

Tänavu möödub 115 aastat Pärnu fenomenaalse lauluõpetaja ja hääleseadja Klaudia Taevi sünnist.

1906. aastal Saaremaal Klaudia Maripuu nime all sündinud neiu lauluõpingud said alguse Tallinna konservatooriumis Aino Tamme, Aleksander Arderi ja teiste käe all. Loodetud tulevikutee solistina katkes aga haiguse tagajärjel kaotatud lauluhääle tõttu. Ehkki Klaudia ise ei laulnud enam kunagi, sai tema missiooniks avastada, arendada ja tunnustada noori lauljaid nii hääleseadja kui lauluõpetajana.

Taev ise olevat öelnud, et iga inimest on võimalik laulma panna, tuleb vaid leida üles tema hääl. Ja kaasaegsed ongi meenutanud eelkõige tema hasartsust selle eesmärgi nimel... et tema kirg ei olnudki niivõrd mitte muusika ja laulmine, kuivõrd just HÄÄL.

Peale teist ilmasõda asus Klaudia Taev Pärnusse, lauluõpetajaks siinsesse vastasutatud muusikakooli ning hääleseadjaks sõjajärgses, tollal veel operette lavale toonud Endla teatris. Ligi poolsajandiks sai temast sadade Pärnu noorte lauluõpetaja, seda nii eratundide andjana kui ansamblite ja kooride juhendaja ning hääleseadjana linna kultuuriasutuste juures.

Klaudia Taev suri Pärnus 7. juunil 1985. aastal, kuid õpetaja fenomenaalsus avaldab mõju veel aastakümneid hiljemgi - aastal 1996, lauluõpetaja 90. sünniaastapäeval toimus Pärnus esmakordselt Klaudia Taevi nimeline vokalistide konkurss, millest tänaseks on kujunenud rahvusvaheline ja maailmatasemel noorte ooperilauljate konkurss.


„ÕPETLIKUD MUUSAD“

30.09-30.10 Sammassaalis

Endla Teatri Sammassaalis avati 30. septembril kell 16.00 Pärnu Kunstide Kooli õpetajate näitus „Õpetlikud muusad“. Näitus oli avatud 30. oktoobrini.

Kuivõrd mõtlevad õpilased, lapsevanemad või isegi kolleegid, et neile teada ja armas õpetajale pole nende pedagoogiamet sugugi ainuke roll, vaid lisaks sellele on kunstiõpetaja ka kunstnik? Kuivõrd me oleme kursis kunstiõpetajate loominguga?

Astudes kunstiõpetaja kui kunstniku hingemaailma, võime enda jaoks avastada täiesti teise inimese ja täiesti uue inspiratsiooniallika.

Pärnu Kunstide Kooli õpetajate kunstinäitus „Õpetlikud muusad“ eksponeerib õpetajate töid, kes on lastele õpetajad, juhendajad, kaasteelised kunstis aga ennekõike mentorid ja muusad; kes saavad inspireerida oma õpilasi läbi väga isikliku loomingu.


IN GRAAFIKA 2021- VELLO VINN „KAKSIPIDINE“

Sammassaalis

Laupäeval, 24. juulil kell 18.30 avati Endla Sammassaalis In Graafika 2021 festivali raames
Vello Vinna näitus „Kaksipidine“. Näitus on avatud septembri lõpuni.

Vello Vinna uuem looming Endla teatris - ikka ühiskonnakriitika läbi mõnusa huumoriprisma, kus aktuaalsed ja igavikulised teemad leiavad esiletõstmist läbi nutika pildi- ja sõnamängu.

Peenekoeliste ja detailiküllaste ofortide poolest rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinna nime teab iga kunstiteadlikum inimene. Peale tegusat 2020. aastat, kus toimus suur ülevaatenäitus Kumus, tema meistriteoste popilik uustõlgendus Kiwaga Tartu Kunstimaja näitusel ning valmis massiivne linnaruumiprojekt kortermaja otsaseinale – on tema käekiri tuntud ka laiemale publikule.

Vinna näituse „Kaksipidine“ väljapanek koosneb ligi 60. teosest ning näitus keskendub eelkõige tema uuemal loomingul, millest enamus on valminud 2000ndatel. Vello Vinn tegi 1994 aastal oma loomingus olulise pöörde, kus liikus detailirohketest ofortidest edasi kuivnõela tehnika juurde. Tööde valmimisel muutusid oluliseks erinevatest detailidest koostatud, trükkimisel sügavat reljeefi andev tehnika koos intensiivse värvilahendusega.

Varasemate töödele omasest tohutust sümbolikeelest on alles jäänud puhastatud elemendid, küllusest ning täidetud ruumist õhuline ja selge sõnum. Näitusel on eksponeeritud mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafikateosed, mis kodumaisele publikule vähem teada, nende seas 2001 aastal Uzice 5. Rahvusvahelisel graafikabiennaalil Kuldnõela auhinna pälvinud „Käsijalgne“ ja 2003 aastal Kuldnõela pälvinud „Kiviaeg“.

Enamus uusloomingust on loodud seeriana ning toimivad tugevas dialoogis ja kindlas järgnevuses visuaalse tervikuna, mis loob teosele tugeva jutustuse. Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised, kus üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja.

Kunstniku kujundikeel on aastatega muutunud dekoratiivsemaks ja värvilisemaks, kuid autorile omane keelemänguliste uperpallide ning sürrealistlike assotsiatsioonide mõttetihe maailm on jäänud samaks. Jätkuvalt on kunstniku omailma loomise allikaks keskkond, tehnika, tsivilisatsioon ja inimkonna globaalsed arengud.

Vello Vinn (sündis 1939) on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta juba 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020 aasta KULKA kujutava ja rakenduskunsti Elutööpreemia.


IN GRAAFIKA 2021-

JURI JAKOVENKO RETROSPEKTIIV

Küüni galeriis ja Endla Teatrikohvikus

Laupäeval, 24. juulil kell 18.30 avati Endla Teatrikohvikus ja Küüni galeriis In Graafika 2021 festivali raames Valgevene graafikameistri Juri Jakovenko retrospektiiv. Näitus on avatud septembri lõpuni.

Juri Jakovenko retrospektiivnäitusel saab imetleda peenejoonelisi ja ülimalt meisterlike sürrealistlikke natüürmorte. Natüürmort on kunstniku teadlikult loodud sümbolite süsteem, mis on ülesehitatud objektidest ja taimedest. Paljudel juhtudel on teosed seotud materjali, peamiselt inimkeha nõrkusega.  

Juri Jakovenko on sündinud 1965 a. Smolianinovi külas Valgevenes. Ta on lõpetanud Valgevene Kunstiakadeemia (1986) ning on Valgevene Kunstnike Liidu liige. Talle on omistatud Grodno linna aukodaniku tiitel 2010, 2014 valiti ta Vene Kunstiakadeemia auliikmeks. Juri Jakovenko isikunäitused on toimunud üle kogu maailma, lisaks on ta osalenud rohkearvulistel grupinäitustel.  

Tema teoseid võib leida nii Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kui Paavst Benedictus XVI kollektsioonidest, lisaks veel Rootsi kuninglikust kollektsioonis ning arvukates Valgevene ja üle maailma asuvates muuseumikogudes.


REIN TÄÄKER „N I I S I I S K R I I S I S“

Sammassaalis

Autori sissejuhatav kommentaar - pikk jutt lühidalt:

Väike tahtmine loominguliselt põleda on mul kogu aeg olnud. Tavaelu on aga kunstiga tegelemise pidevalt tagaplaanile lükanud. Nüüd kui meie kõigi elus on esikoha hõivanud koroonakriis, majanduskriis, poliitiline kriis, ökoloogiline kriis, jne jne - tekkis tunne, et olukord on kui mitte must siis tumehall. Tahaks värvid tagasi tuua. Palun vaadake - kas õnnestus : )

KKK: kuidas selliseid pilte teed? Annan retsepti:

* korista sahtlid, garaaž, kütteruum. Kõikvõimalik mõttetu pudipadi ja soga mis leiad, pane kastidesse ja saa aru, et kahju on kõike seda ära visata. Lase sellel sodil aastaid seista.
* osta ehitusmaterjalide poest põrandaliistud -lauad ja tambi kolmnurksed raamid kokku. Nelinurkne on liiga lihtne.
* mäkerda pildi põhjad liimiga. Vala kastides olev pudru raamidesse. Ei ole hullu kui midagi üle ääre läheb.
* lase kuivada ning põhimõtteliselt ongi valmis. Kuivamise ajal mediteeri ja saa aru, et tegemist on teraapiaga.
* pildi pealkirjad saad AK`st ja ajalehtedest. Kui julged, pane taiestele oma allkiri.
* kui adrenaliini piisavalt ei tekkinud - tee näitus ja kutsu inimesed vaatama.
* selle viimase punkti võid asendada ka langevarjuhüppega.

KKK: miks kolmnurk? Vastan:

1) Eestis on tohutult andekaid kunstnikke - joonistajaid, maalijaid, skulptoreid. Mina nende hulka  kahjuks ei kuulu ning sellistega võistelda ei suuda. Aga on võimalik neist erineda. Sportlikus mõttes leiutaks nagu uue ala, kus natukene aega saab esikohal olla : ) Siit siis kolmnurkne formaat. Võrdlus veel muusikaga - kuniks professionaalid duši all laulmist ei ole ära keelanud - võib ju ümiseda ...

2) nr 3 või kolmnurk on ülivõimas sümbol - püha kolmainsus, kolm tarka, püramiidi külg, 3 on kohtu seadus, jne jne. Kui kolme sõnaga öelda:  võimas positiivne energia. Kes oskab, võtab lahkudes kaasa : )

KKK: kas mõned tööd tulevad nagu tuttavad ette? Vastan:

Tulevad jah. Panin 10 vana pilti ka üles. Et kvaliteedi ja kvantiteedi suhe oleks paigas. Ning müntidest kokku laotud pildid on meeldetuletuseks, et 2021 möödub Eesti krooni käibelt kadumisest 10 aasat.

Head vaatamist!


HORTUS DEI / BOTAANILISED PORTREED

Küüni galeriis

Jumala aias ajab juuri mitmesuguseid asukaid. Mõned on visuaalselt mõjuvad, teised tagasihoidlikud aga sageli muude mõjude ja toimetega. Need tavalised Eestimaa taimed, kümblemas päikese elustavas valguses on osa meie looduse terviksüsteemist. Kõigil on oma koht tervikus. Portreteeritud taimi ei ole pildistamise tarvis nopitud ega muul viisil vigastatud. Kõik need taimed on pildistatud nende elukohas.


PÄRNU FOTOFEST 2021

F8/10 FOTONÄITUS „NIHKES“

Neljapäeval, 21. jaanuaril kell 16.30 avati Endla Teatrigaleriis Pärnu Fotofest 2021 raames F8/10 fotonäitus „NIHKES“.

Kuna praegune pandeemiaaeg on osutunud proovikiviks mitte ainult fotograafiat harrastavate kunstnike jaoks, vaid ka paljudele teistele loomingulistele inimestele, on ikkagi loomuomane, et otsitakse uusi mooduseid, kuidas ennast väljendada ja suhelda. Foto kui eneseväljendus- ja suhtlusvahend on selleks suurepärane näide.

Mida me mõistame võõrandumise all? Mis meist kaugeneb ja mis meile võõraks jääb? See ongi, mille üle F8 liikmed on asunud mõtisklema. Kindlaid vastuseid ei anta, pigem kutsutakse kaasa mõtlema kuidas olukorraga millesse oleme sattunud toime tulla. See on hea aeg enesesse vaatamiseks ja järelduste tegemiseks. Kas me oleme kaasinimestele võõraks jäänud ja kuidas on iseendale võõraks olemisega? Võõrandumise üks aluseid on valikuline nägemine, valikuline soov näha. Me kas keskendume ainult teatud detailidele nagu Aiki Järviste. Haide Rannakivi kustutab ära, mida me ei soovi näha ning lisab Leonora Palu luuleread. Marko Toomast tegeleb seerias „Tuleviku linn“ omakorda teemaga loodusest võõrandumisega ning esitab küsimuse, millises keskkonnas meil tulevikus soov on elada? Andrese Adamsoni esteetilistes taimefotodes ülistatakse valgust kui midagi subliimset. Alari Raudoja seeria kergitab küsimusi, mis keerlevad eksistentsiaalsete teemade ümber – indiviid ja tema vabadus, keha ja hing. Janno Bergmann on läinud pilgu ja ruumi rekonstrueerimiseni välja.. Danel Rinaldo on tuntud oma sotsiaalse dokumentalistika poolest. „Ecce Homo“ – „Näe Inimest“ on tema tööde puhul keskne teema ning näitab, et mustvalge analoogfotograafia pole veel laboririiulile tolmama jäänud.


MUTATSIOONID

Endla Küünigaleriis 21.01-20.02.2021

Küünigaleriis oli alates 21. jaanuarist kuni 20. veebruarini võimalik vaadata Pärnu Fotofest 2021 raames Pärnu Kunstidekooli õpilaste näitust „MUTATSIOONID“. Juhendaja Andres Adamson.


ANONYMOUS BOH / DEVIL GIRL „AILEN NATION“

21.01.-20.02.2021 Endla Teatrikohvikus

Alates 21. jaanuarist sai Endla Teatrikohvikus vaadata Pärnu FotoFest 2021 raames näitust Anonymous Boh / Devil Girl „AILEN NATION“, mis oli avatud 20. veebruarini.


LEONHARD LAPIN „PARTII“

Sammassaalis 9.12-17.01.2021

Alates 9. detsembrist 17. jaanuarini oli Endla Sammassaalis avatud Leonhard Lapini näitus „Partii“.
   
Leonhard Lapin on oma loomingus ja elus surmaga malet mänginud juba pikemat aega. Sarjaga „Partii“ algasid tema matšid 2006. aastal ja seeriat on eksponeeritud mitmel pool välismaal.

Teoste algstruktuuriks on malelaud nii ready-made’i kui ka motiivina suures formaadis. Ometi ei ole need maalid, mis mõnikord arenevad installatsioonideks, pelgalt seotud Eestile sümboolse spordialaga, vaid ka male ajaloolise algupära ja tähendusliku pärandiga. Male arvatakse pärinevat Indiast, muistsest Gupta impeeriumist, kust see levis edasi Pärsiasse ja Araabiasse ning sealtkaudu Euroopasse. Alkeemikud arvasid, et male peegeldab sümboolselt tegelikku elu ja sellega oli seotud palju müstilisi uskumisi. Alles hiljem kujunes malest ajaviide ja spordiala.

Males huvitab Lapinit lisaks mängulisusele ka selles domineeriv väljaline mõtlemine, intuitiivne toiming ja seega vaimsed kvaliteedid ning isiksuse vabadus etteantud reeglistikus ja struktuuris. Male on elu ja elu on male. Kõik on oodatud mängima oma partiid.
Alates 21. jaanuarist saab Endla Teatrikohvikus vaadata Pärnu FotoFest 2021 raames Anonymous Boh / Devil Girl „AILEN NATION“. Näitus on avatud 20. veebruarini.


EESTI LASTERIKASTE PEREDE LIIDU NÄITUS „NAISE ELU LÕUEND“

6.11.-6.12.2020 Sammassaalis

Reedel, 6. novembril kell 17.00 avati Endla Teatrigaleriis Eesti Lasterikaste Perede Liidu näitus „Naise elu lõuend“, mille keskmes on lasterikka pere ema kui naine. Näituse loomise eesmärgiks on peegeldada naise olemust ja naiselikkust, tuues esile naise karakter ja sisemise vägi.

Näitus „Naise elu lõuend“ koosneb kolmeteistkümnest inspireeriva naise fotost, mis on tuntud kunstnike maalide taaslavastused. Peategelastena figureerivad Eesti naised, kes on emaks vähemalt neljale lapsele ning kes on silma paistnud aktiivse ja pikaaegse kogukonnatööga. Projektis osalenud 13 emal on ühtekokku 58 last. Fotode ainetel valmib 2021. aasta kalender.
 
„Soovime peegeldada naise olemust ning näidata, et emadus ei kahanda sugugi naise väärtust ega ilu, vastupidi – emadus loob elule uue tähenduse ning toob esile naiselikkuse,“ rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Meie organisatsiooni kuulub väga suur hulk inspireerivaid, kauneid ja aktiivseid naisi, valiku näituse peategelaste osas tegime aktiivse kogukonnatöö panuse põhjal – välja valitud naised on pikkade aastate vältel meeletu aja, energia ning tahtmise lasterikaste perede huvide eest seismisesse panustanud,“ lisas Õunap.

„Naise elu lõuendi“ aitasid vaatajateni tuua fotograaf, stilist ja meigikunstnik Tiina Kukk ning juuksur Kristin Aarma. Kevadel on Eesti Lasterikaste Perede Liidul plaanis näitus viia ka Ugala teatrisse.

PÄRNU VABAKOOLI ÕPILASTÖÖDE NÄITUS

Endla Teatrikohvikus

Alates 29. septembrist kuni 9. novembrini sai Endla Teatrikohvikus näha Pärnu Vabakooli õpilastööde näitust.

IMBI MÄLK - „FOTOD LAVASTUSELE „KEISRI USK““

Endla Küünigaleriis

Alates 22. septembrist kuni 21. oktoobrini sai näha Endla Küünigaleriis Imbi Mälgu näitust „Fotod lavastusele „Keisri usk““.
   
Imbi Mälk töötab Vanemuise teatris valgusmeistrina. Ta on loonud valguskujundusi lugematutele lavastustele. Fotograafia on olnud tema hobiks juba ligemale paarkümmend aastat. Algul tasapisi ja aegade möödudes aina rohkem ja rohkem.

Imbi Mälk: „„Keisri usu“ projekt jõudis minuni sellel suvel täiesti ootamatul moel. Luunjas olid proovid täies hoos ja järg jõudnud reklaampiltideni, mingil põhjusel ei saadud aga fotograafiga enam kontakti. Pildistamiseni olid jäänud ainult kaks päeva. Mulle helistati Luunjast, küsiti kas ma saaksin pildistada ja enne, kui ma jõudsin midagi taibata, olin andnud nõusoleku. Saanud teada, et etenduse tegevus toimub aastal 1845 ja tegelasi on paarikümne ringis ja enese harimiseks ajalooliste fotode kohta on ainult üks päev. Olgem ausad, ei olnud just tugev tunne. Selle allesjäänud vaba päeva veetsin arvuti taga googeldades ja vanade fotode pildipankades tuhnides. Lugedes igasugu materjali Johannes Pääsukese kohta ja siis veel välja mõeldes, et millist töötlust fotodel kasutada. Olles juba teadmiste võrra rikkam, läksin Luunjasse kokkulepitud päeval ja hakkasin otsima kohta pildistamise tarbeks. Teadsin, et on kolm erinevat seisust inimesi, talurahvas, pastoraat ja mõisnik. Vastavalt seisustele tuli ka olustik leida. Pean tunnistama, et ka see oli omamoodi põnev.

Olles lõpetanud esimesel päeval pildistamise, läksin koju, tõmbasin pildid arvutisse ja tegin paar proovifotot valmis. Võtsin need välja prindituna järgmisel päeval näidisteks kaasa, nähes Luunja rahva ja lavastaja nägusid, sain aru, et olin õigel teel olnud. Edasi läks juba kõik nagu unenäos, projekt kasvas ja hakkas oma elu elama. Näituseks kujunes ta juba esietenduseks, 15. juulil aastal 2020.“

VELLO TAMME NÄITUS „LEGEND“

23.10-5.11.2020 Sammassaalis

Endla Teatri sünnipäeva ja endise peakunstniku Vello Tamme 80. juubeliaasta puhul avati 23. oktoobril kell 22.00 näitus „Legend“. Enamus eksponeeritavatest teostest on pärit aastatest 1980-1991. Näitus oli avatud 5. novembrini.

Teatrikunstnik ja graafik Vello Tamm sündis 1. juunil 1940 Tallinnas, kus ta 1958. aastal lõpetas tehnik-elektrikuna Tallinna Polütehnikumi ning 1966. aastal kunstnik-graafikuna Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Aastail 1968-1982 töötas Vello Tamm ajakirja Noorus kunstnikuna. Tema universaalsus ja huvitav mõtlemine ei jäänud märkamatuks ka eesti teatrilavastajatele ning alates 1971. aastast hakkas ta tegema lavakujundusi pea kõigile Eesti teatritele. Varasemal perioodil oli eriti tulemuslik Vello Tamme koostöö lavastaja Kaarin Raidiga – kujundused lavastustele „Epp Pillarpardi Punjaba Potitehas“ (1974, Endla) ja „Külalised“ (1974, Eesti Draamateater) on jäänud kindlalt meie teatrilukku.

1982. aastast kuni surmani 1991. aastal töötas Vello Tamm peakunstnikuna Endla Teatris, kus muude hulgas valmisid lavakujundused lavastustele „Superdiskor“ (1982), „Sinihabe“ (1983), „Ööbik“ (1985), „Musta kassi öösel ei näe“ (1984), „Tõlkijad“ (1984), „Soo“ (1985), „Libahunt“ (1986), „Ja pimeduses paistab valgus“ (1987), „Minek“ (1988), „Saatuse heidikute kuu“ (1989), „Zorbas“ (1989), „Erik XIV“ (1990), „Must komöödia“ (1991). Vello Tamme mitmed lavakujundused pälvisid Eesti Teatriühingu aastapreemiaid, 1988. aastal tunnustati teda Eesti Teatriliidu kunstnikuauhinnaga ning 1989. aastal nimetati ta Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks.

Kunstnikuna vabagraafika ja maalimisega tegelenud Vello Tamm kuulus kunstirühmitusse ANK ’64. Omanäolise ja enda vastu nõudliku Vello Tamme personaalnäitusi korraldati mitmel pool Eestis ja Soomes ning tema tehnoloogiahuvi leidis alates 1987. aastast uue põneva väljundi arvutigraafikas, kus Vello Tamm koos kunstnike
Jüri Lillese ja Jüri Tensoniga kasutas ühist pseudonüümi Fin Plotter.

Suured tänud Ülle Tammele!
Vello Tamme maal näituselt „Legend“ (foto autor: Piret Bergmann)

ANNA TIKHONOVA GRAAFIKA

14.09-15.10.2020 Sammassaalis

Alates 14. septembrist kuni 15. oktoobrini sai näha Endla Teatri Sammassaalis Anna Tikhonova graafikanäitust.

Anna Tikhonova-Yordanova (Valgevene, Minsk-Bulgaaria, Sofia) on graafik ja kunstikriitik. Tegeleb eksliibriste ja molbertigraafikaga. Ta sündis 1977. aastal Minskis. Ta õppis Valgevene Riikliku Kunstiakadeemia graafikaosakonnas (1996-2002), aspirant Valgevene Riikliku Kunstiakadeemia teooria ja kunstiajaloo osakonnas (2004-2007). Valgevene Kunstnike Liidu liige alates 2005. aastast, Valgevene Kirjanike Liidu liige alates 2006. aastast, Belgia eksliibrisklubi "GRAPHIA" liige alates 2006. aastast. Raamatumärgiga on ta tegelenud alates 2000. aastast. Töötab plastikule graveerimise, linolõikuse, söövitamise tehnikates.  
Anna eksliibrised on graatsilised, keeruka kujuga. Musta värvi paberit kasutades loob Anna Tikhonova-Yordanova üllatavalt õhukese mustri, mis on kihiline kuld-ja hõbedast tekstuuriga. Kunstnik töötab erootiliste eksliibriste žanris, samal ajal kui kõik tema märgid on poeetilised ja hingestatud. Anna teostes esitatakse naiskeha ilu väga peenelt ja esteetiliselt ning mõned neist on täidetud sügava filosoofilise tähendusega.

Anna Tikhonova-Yordanova on eksliibrisenäituste osaleja alates 2003. aastast. FISAE rahvusvaheliste eksliibrise kongresside osaleja aastatel 2004, 2006, 2010. Talle anti 2010. aastal FISAE kongressi mälestusdiplom ning 15 erinevat auhinda ja diplomit rahvusvahelistel võistlustel Slovakkias, Belgias, Poolas, Argentiinas, Hiinas, Itaalias, Türgis. Ta on õppinud eksliibriseid alates 2003. aastast. Raamatumärgi teooriat, ajalugu ja tänapäevast arengut käsitlevate arvukate artiklite autor peamiselt Valgevene Vabariigis. Kaasaegsete eksliibriste näituste korraldaja Minskis ja välismaal. Varnas (Bulgaaria) toimuva rahvusvahelise eksliibriste konkursi žürii liige.

TOOMAS KUUSINGU NÄITUS

7.08.-28.09.2020 Endla Teatrikohvikus

Alates 7. augustist sai Endla Teatrikohvikus vaadata Toomas Kuusingu näitust „Unenäod“. Näitus oli avatud 28. septembrini.

Kuusingu töid iseloomustab teatav nooruslik mässumeelsus ja revolutsioonile kutsumine, poliitiliste valupunktide esitamine kõverpeeglis, allegoorilised olukorrad. Oma ühe eeskujuna nimetab kunstnik Hollandi renessansi meistrit Hieronymus Boschi. Kunstniku peamine inspiratsiooniallikas on inimesed. Kuusing loob (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte, mis osutavad sõrmega otse kirju inimloomaaia poole.

VALGEVENE GRAAFIKUTE NÄITUS

Sammassaalis ja Küüni galeriis

Alates 8. juulist sai näha Endla Teatri Sammassaalis ja Küüni galeriis Valgevene graafikute näitust.

Näitus toob esmakordselt Eestisse viie Valgevene noorema põlvkonna graafiku tööd. Need kunstnikud tegelevad graafikaga selle kõige laiemas mõttes, viljeledes nii illustratsiooni, disaini kui ka eksliibrist, keskendudes eelkõige aga vabagraafikale. Lisaks Roman Sustovile, kelle looming on tekitanud põnevust juba enne näituse avamist, näeb keskuses Fjodor Šurmeljovi, Andrei Jaroševitši, Ljudmila Novakovskaja ja Marina Žvirblja töid. Tehnikatest kasutatakse kõige enam oforti ja litograafiat.

Lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore sõnul on tegemist erakordse näitusega, mille sarnast Eestis harva näha saab ning ta sooviks kunstnike töid tulevikuski siinse publikuni tuua: „See on üks neid näitusi, mille kohta tahaks kasutada väljendit must see! Noor toob eelkõige esile kahe näitusel osaleva kunstniku loomingu. Tema sõnul Roman Sustovi nimi kunstiringkondades tutvustamist ei vaja: „see nimi on tuntud üle ilma kõigi nende inimeste seas, kes armastavad kõrgetasemelist klassikalist graafikat“. Andrei Jaroševitš ei ole ehk nii tuntud, aga sellest hoolimata on tegemist erakordselt jõulise ja huvitava loojaga. „Mõlemad toetuvad klassikale, aga on samas igas mõttes vägagi kaasaegsed ja mitte mingil juhul möödaniku kajastused. Lummab nende loomingu intensiivsus, jõuline väljenduslaad ja fantaasia“.

„LÕUNA-EESTI MAASTIK. SÄÄRANE MULK! 2017-2019”

Sammassaalis

Alates 5. märtsist oli avatud Endla Teatri Sammassaalis näitus „Lõuna-Eesti maastik. Säärane mulk! 2017–2019”.

Näitus asetab Endla Teatri publikualale osa lavastuse „Säärane mulk!” lavakujundusest. Lisaks on eksponeeritud lavastuse plakatifotod.

Näituse idee autor ja kujundaja on lavastus-kunstnik Arthur Arula.

Konrad Mägi maali koopia teostas EndlaTeatri butafoor Kaido Torn.

Näituse meeskond: Viljar Viik, Janek Lipponen, Fred Laur, Lauri Allikas, Piret Pusa Bergmann ja Endla Teatri tehniline meeskond: Andrus Jõhvik, Kaido Päästel, Ando Loosaar, Sergei Peetso, Jaan Laur, Kaido Lüll.

Lavastusmeeskond: Kaili Viidas, Ott Kilusk, Margus Vaigur, Ado Kirsi, Kardo Ojassalu, Ago
Anderson, Feliks Kark, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Meelis Rämmeld, Indrek Taalmaa, Tõnu Oja, Mati Vürst, Feofan Roos, Rein Pihelgas, Joonas Tagel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Endla Teater.

PLAKAT KUNSTIMUUSEUMILE

Küüni galeriis

Alates 21. veebruarist oli avatud Endla Teatri Küüni galeriis näitus „Plakat Kunstimuuseumile. Kunstiõpetuse olümpiaadi Pärnu piirkonnavooruks valminud põhikooli III astme õpilaste kodused tööd“.

PÄRNU FOTOFEST 2020 „VIGA SÜSTEEMIS / ERROR IN THE SYSTEME“

23.01.-28.02.2020 Sammassaalis

„Pärnumaa Foto“ on pikkade traditsioonidega konkurss-näitus, mis toimus järjekorras juba 15. aastat. Näituse algataja oli Pärnu Postimehe toimetus, kelle eestvedamisel oli algselt tegu eelkõige laiapõhjalise rahvafotonäitusega. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest ja lemmikloomadest. Aastate jooksul on ettevõtmise juures muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.

ANONYMOUS BOH „LOST IN PARADISE“

23.01.-28.02.2020 Küüni galeriis

Alates 23. jaanuarist sai näha Endla Teatri Küüni galeriis Pärnu FotoFest 2020 raames näitust Anonymous Bohi „Lost in Paradise“. Näitus oli avatud 28. veebruarini.

PRIIT LOOG „SEE EI OLE ITA EVER“

23.01.-20.02.2020 Endla Teatrikohvikus

Alates 23. jaanuarist sai Endla Teatrikohvikus vaadata Pärnu FotoFest 2020 raames Priit Loogi näitust „See ei ole Ita Ever“. Näitus oli avatud 20. veebruarini.

2019-2017

MARA LJUTJUKI NÄITUS „KEEGI VEEL“

18.12.2019-20.01.2020 Sammassaalis

Alates 18. detsembrist sai Endla Teatrigaleriis vaadata Mara Ljutjuki teatriteemalist rändnäitust „Keegi veel“. Näitus oli avatud kuni 20. jaanuarini.

Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide küsimustega, mida küsida vaid oskad“.

Mara Ljutjuk: „Mind isiklikult seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt). Tunnen tugevat sidet selle põneva kunstivaldkonnaga ja eriti paeluv on minu jaoks ,,hallide kardinalide“ lavatagune maailm. Mul on olnud võimalik osa saada ka oma lähedase teatrikunstnikust sõbra töisest elust ning seeläbi saada aimu selle ala põnevatest telgitagustest.

Teine külg, mis mind teatri teemas paelub, on teatrielu toimimise põhimõtteline erinevus mu enda erialaga. Maalikunstnikuna oled sa nagu ühe mehe orkester - ise mõtled välja, ise maalid ja ise organiseerid ka näitused. Siis teater on olemuselt fenomenaalne ja kummaline nähtus, kus sajad inimesed töötavad üheskoos pikalt ja pühendunult ajas hääbuva ,,uue maailma“ loomise nimel. Teater koondab endasse erksaid ja tulihingelisi tegijaid, kelle eesmärk on peatada mõneks tunniks teatrikülastaja enda elurütm ja pakkuda võimalust samastuda teiste elude ilu ja inetusega ning tunda nende tugevaid tundeid.

Selle näituse jaoks on valminud 14 uut figuratiivset maali minu jaoks olulistest teatriga seotud inimestest - kogemustest - tundmustest“.

Näitus rändab mööda Eestimaa suuremaid teatreid 2019. – 2020. aastal.

www.maraljutjuk.com


ELURUUM + LAMBAVILL

20.12.2019-20.01.2020 Küüni galeriis

Alates 20. detsembrist sai näha Endla Teatri Küüni galeriis valikut Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri ja Tekstiilidisaini osakonna eriala-projektide „Eluruum“ ja „Eksperimentaaltekstiil“ raames valminud töödest.

Kursuse eesmärk oli analüüsida väikese eluruumi erinevaid aspekte ja leida jäätmestaatuses olevale lambavillale uusi rakendusvõimalusi just piiratud ruumi kontekstis.

MIKS jääkvill? Jääkvill on väärtuslike omadustega, kuid alakasutuses olev, lõnga- ja vilditootmise standarditele mittevastav lambavill, ametlikus keeles 3. kategooria loomne jääde. Selle füüsikalis-keemiliste omaduste teadmistepõhine rakendamine tänapäevastele nõuetele vastavate sisustuslahenduste loomiseks pakub jätkusuutlikku alternatiivi naftapõhistele materjalidele. Ainuüksi Eestis jääb hinnanguliselt enam kui 150 tonni lambavilla kasutuseta, seda lihtsalt ladustatakse, maetakse maha ja põletatakse. Samas kui teaduskirjanduses kõrgtehnoloogiliseks kiuks nimetatav lambavill aitab läbi oma unikaalsete omaduste parandada ruumi sisekliima kvaliteeti ja mõjutab otseselt ruumisviibija heaolutunnet.


LASTELAVASTUSTE KOSTÜÜMID. ENDLA TEATRI KOSTÜÜMI- MEISTRITE NÄITUS II

12.12 kuni jaanuari lõpuni Küüni galeriis

Alates 12. detsembrist sai näha Küüni galeriis Endla Teatri kostüümimeistrite näitust.

Näitusel sai näha valikut Endla teatri lastelavastuste kostüümidest. Kõige vanem pärineb 1986ndal aastal valminud „Sinilinnust”, mille kõrval seisab 27 aastat hiljem esietendunud „Sinilind”. On näha, kuidas on muutunud materjalid, aga teatri rätsepate kunst on jäänud samaks.

Teatrirätsepa töö on eriline, sest lisaks ülikondadele ja kleitidele tuleb vahel õmmelda hoopis Sea, Tötskääbuse või Haldja rõivaid. Kunstnik loob tegelasele välimuse, aga teoks teevad selle rätsepad.

Kui tavaliselt on näituste autoriteks kostüümikunstnikud, siis nüüd on näitavad endale olulisi töid nende meistrid. Südamelähedaseks teevad kostüümi sageli just keerulised asjad, mis näivad kahemõõtmelise kavandi peal lihtsad, aga reaalselt teostades nõuavad väga palju nutikust. Endla teatris esietendub aastas umbes 10 lavastust. Suuremate lavastuste puhul ei ole üldse ebatavaline, et laval on umbes 50 kostüümikomplekti, millest igaüks tuleb kokku panna sõna otseses mõttes kübarast kingapaelani. Selle töö taga on igapäevaselt kostüümiala juhataja Ester Kasenurm, rätsepad Epp Mõts, Urve Kasenurm ja Urve Enne, kostüümide värvija Anu Heinsalu-Diževski, kostümeerijad Airin Vaarman, Kairi Õisma ja Kärt Tähtse, kostüümilao hoidja Lilian Tammiksaar.


ALEKSEI KORNILOVI ISIKUNÄITUS

20.11.-17.12.2019 Sammassaalis

Alates 20. novembrist avati Endla Teatrigaleriis Aleksei Kornilovi isikunäitus. Näitus oli avatud kuni 17. detsembrini.

Isikunäitusel sai näha Kornilovi illustratsioone ja assamblaaže, mis on valminud erinevatel eluetappidel. Paljud teosed saavad Eestis esmakordselt esitletud.


DRAAMA 2019 PLAKATIKUNSTI NÄITUS 

23.10.-17.12.2019 Küüni galeriis

Kolmapäeval, 23. oktoobril avati Endla Teatri Küüni galeriis Eesti teatrite viimase kolme hooaja uuslavastuste parimaid plakateid koondav plakatikunstinäitus, mis koostati festivali DRAAMA 2019 raames.

Näituse kuraator Martin Rästa: „Teatriplakat on olnud lavastuse visiitkaart, jutustanud lugu, eksponeerinud näitlejaid ja andnud võimaluse piiluda eesriide taha enne etenduse algust. Ühelt poolt on teatriplakatil toimunud tehnoloogilisi ja tüpograafilisi revolutsioone, teiselt poolt on alati olemas olnud informatiivne müürileht, millel on reklaamväärtus. Milline roll ja nägu on Eesti teatriplakatil digiajastu lävel, aastal 2019 näeme näitusel, kus eksponeeritakse viimase kolme hooaja paremaid.“

40 näitusele valitud plakati seast valis žürii (Marko Kekišev, Margus Tamm, Jan Tomson ja Martin Rästa) omakorda 4 parimat: Teater NO99 lavastuse „NO36 Unistajad“ plakat (disainer Martin Pedanik), Tallinna Linnateatri lavastuse „Kaks vaest rumeenlast“  plakat (kontseptsioon Hendrik Toompere jr, Kristjan Suits ja teatri turundusosakond; disainer Katre Rohumaa; fotograaf Siim Vahur), Kinoteatri lavastuse „Gesamtkunstwerk“ plakat (disainer Illimar Vihmar) ja Eesti Draamateatri lavastuse „Rahvavaenlane“ plakat (disainerid Arthur Arula ja Kadri Hallik, fotograaf Herkki-Erich Merila).

ENDLA TEATRI KOSTÜÜMIMEISTRITE NÄITUS

23.10 kuni detsembri alguseni Küüni galeriis

23. oktoobril kell 15.30 avati Küüni galeriis Endla Teatri kostüümimeistrite näitus.

Näitusel eksponeeritakse valikut Endla Teatris valminud kostüümidest. Kui tavaliselt näitavad oma loomingut kostüümikunstnikud, siis nüüd on valiku autoriteks valmistajad ise.

Kui küsida teatrirätsepate lemmikkostüümide kohta, siis sageli ei tooda näiteks esmapilgul kõige efektsemaid ajaloolisi kleite. Pigem on südamelähedased ootamatutest materjalidest tehtud kostüümid, keerulised võtted või konstruktsioonid, nupukust ja aega nõudnud lahendused nagu sukkpükstest tehtud kleit või täiuslikult konstrueeritud turnüür.

Kostüümikunstnik võib paberile joonistada kõike – ulmeliselt teravaid nurki, kostüüme, mis püsivad seljas otsekui võluväel, gravitatsiooni eiravaid vorme ... Teatrirätsepa tõeline kunst on teha kahemõõtmelise kavandi põhjal elav ja toimiv kostüüm, mis aitab jutustada lugu, on hästi kantav ning peab vastu sadakond etendust.

Endla Teatris esietendub aastas umbes 10 lavastust. Suuremate lavastuste puhul nagu näiteks „Oliver Twist“ või siin väljas olev „Alice imedemaal“ ei ole ebatavaline, kui laval on üle 40 kostüümi. Hooajal 2018/2019 pandi lava jaoks kokku umbes 105 kostüümikomplekti: kübarast

kingapaelani.

Selle töö taga on igapäevaselt kostüümiala juhataja Ester Kasenurm, rätsepad Epp Mõts, Urve Kasenurm ja Urve Enne, kostüümide värvija Anu Heinsalu-Diževski, kostümeerijad Airin Vaarman, Kairi Õisma ja Kärt Tähtse, kostüümilao hoidja Liilian Tammiksaar. Lisaks on eksponeeritud Helvi Harjakase, Malle Viirma ja Kaja Laine tehtud kostüüme.


HERALD EELMA ISIKNÄITUS „AVATUD VÄRAV“ 

19.10.-18.11.2019 Sammassaalis

Laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 avatati Endla Teatrigaleriis Herald Eelma isiknäitus „Avatud värav“.

Käesoleval aastal oma 85. sünnipäeva pidanud kunstnik eksponeeris näitusel valikut kuuekümne aasta jooksul loodud töödest. Linoollõiked ja litograafiad on valminud 1960.–1990. aastatel, lisaks sai näha viimase aastakümne sees tehtud värvilisi joonistusi.

Herald Eelma: „Pildid olid ammu raami all, kuid puudus näituse nimi. Siis aga oli neid järsku kaks.
Esimene, „Avatud värav“, kasvas välja 1978. aastal tehtud litost „Värav“. Meie pere küün oli nelja suure väravaga, sai hobusekoormaga sisse sõita otse heinakuhja kõrvale. Ka rehepeksumasin mahtus küüni. Rehepeksutalgud olid rahvarohked, siis oli siginat-saginat, elu kees. Küüni suured väravad olid pärani avatud koostegutsemistele, headele mõtetele, elule ja valgusele.

Teisele võimalikule näituse nimele, „Aja veski“, aitas kaasa litograafia „Veski“. Olin kunagi joonistanud üht viltu vajunud, oma elu lõpul olevat rannatuulikut. Tundus, et tema jõuülekande puust hammasrataste vahelt pudenes lausa aja tolmu. Külamehe poolt välja raiutud tuuleveskil oli oma tähendus. Kunagised käsikivid olid juba mattunud ajatolmu. Nüüdseks on puutuulikud muutnud end kõrgeteks võimsateks elektriveskiteks. Aga ajaveskid needki.

Minu elutee on päris tihti kulgenud läbi Pärnu. Kunstiinstituudi ajal toimus mu esimene suvine joonistuspraktika Pärnus, linn sai risti-põiki läbi kolatud. Siis oli alles veel sõjaaegseid varemeid. Müstilised olid Endla Teatri müürid. Kusagil varemete vahel oli kuulus Punane torn, keskajast pärit kaitsetorn, mille keldris olevat olnud vangla. Jäid meelde Port Arturi punased varemed. Sadamas levis laevadelt mõnusat posla-maslas praetud kala lõhna. Joonistajad tegutsesidki pigem jõe ääres, huvi pakkusid paadid, püünised ja romantiline kalurite elu. Pärnu on jäänud meelde sooja ja koduse linnana. Olen siit üht-teist joonistanud. Minu linoollõige „Rand“ ongi saanud inspiratsiooni siitkandi mererandadest. Meeldiv on jälle Pärnut külastada, seekord näitusega „Avatud värav“.“

Herald Eelma loomingut iseloomustab motiivi üldistus, selge ja lihtne joon. Tema graafika omapära ilmnes juba diplomitöös, illustratsioonides A. H. Tammsaare romaanile „Tõde ja õigus“. Koos Peeter Ulasega on teda peetud eesti graafika meheliku, nii-öelda karmi stiili esindajaks ja graafika uuendajaks möödunud sajandi kuue-ja seitsmekümnendatel. Herald Eelma kunsti keskmes on inimene ja tema keskkond. Aastatega liigub kunstniku tähelepanu inimeselt enam teda ümbritsevale, eelkõige köidavad Eelmad loodusmotiivid. Tema loomingus muutuvad viimased igavase olemise tähistajaiks, mis oma lihtsuses on samaaegselt tähenduslikud, rahulikud ja pretensioonitud.

Herald Eelma loomingut on tunnustatud muuhulgas Kristjan Raua preemiaga (1981, 1986), Tallinna graafikatriennaali peapreemiaga (1980). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstniku (1975) ja ENSV rahvakunstniku (1983) nimetus ning Valgetähe teenetemärk (1999).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


VILJANDI
KULTUURIAKADEEMIA

13.09.-23.10.2019 Küüni galeriis

Alates 13. septembrist on avatud Küüni galeriis Papjeemašee tehnikas teostatud koopia- ja fantaasiamaskide näitus.

Papjeemašee tehnikas teostatud commedia dell’arte, 'mälutud paber') on pika ajalooga tehnoloogia, mille peamiseks algmaterjaliks on paber ja liim. Teatris kasutatakse tihti papjeemašee tehnikas valmistatud butafoorseid esemeid, kuna need on kerged ega purune kukkudes. Näitusetöödes on kasutatud tehnoloogiat, kus eelnevalt valmistatud kipsvorm kaetakse kiht-kihilt paberiribade, tekstiili ning PVA liimiga.

Maskide meisterdamist juhendas Teater Vanemuise kunstnik-butafoor Terje Kiho.


MINA OLEN AEDNIK

19.09.-17.10.2019 Sammassaalis

19. septembril kell 17.30 toimus Endla Teatris kunstnik-kirjanik Mathura ja fotograaf Kaari Saarma ühisnäituse „Mina olen aednik“ avamine. Avamisel kuulis nii luulet kui ka mõtteid näituse sünnist.

Näitus „Mina olen aednik“ on sümbioos fotodest ja kolmest suuremõõtmelisest pastellmaailmast, mis heidavad üheskoos tunnetusliku pilgu inimese võimalusse omaenese aednikuks olla. Nii nagu aed on elus siis, kui nii metsikusele kui harimisele jääb oma osa, saab ka oma elus loomist küll suunata, kuid selle üle ei saa ette ära otsustada, usuvad autorid. Nii on ka eksponeeritavad pildid justkui peatuspunktid, väraval seismised, hetked järgnevate võrsumiste ootel.

Mathura on Gustav Suitsu luulepreemia ja Virumaa kirjandusauhinna laureaat ning pälvinud kahel korral Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia. Kaari Saarma on esinenud näitustel 2004. aastast ja tema töid on muuhulgas eksponeeritud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ning Brüsseli Kuninglikus Ajaloo- ja Kunstimuuseumis.


IN GRAAFIKA 

10.08.-15.09.2019 Sammassaalis ja Küüni galeriis

10. augustil kell 16.00 toimub Endla Teatris In Graafika näituse avamine ning Diverse Universe Live Performance: Beate Linne (GER).

Eesti-Läti-Leedu graafikute ühisnäitusel „Ääreala intiimsus / Outskirts Intimacy” osalevad kunstnikud Marta Vosyliute (LIT), Ieva Naglina, Justine Luce, Maris Bishops, Svens Neilands (LAT), Toomas Kuusing, Peeter Allik, Leonhard Lapin, Tõnis Laanemaa, Alar Raudoja (EST) jt. Näituse kuraator Ieva Naglina kommenteerib: „Nagu Läti luuletaja Janis Rokpelnis on öelnud: „Armastusel puuduvad
eeslinnad“.“

Beate Linne (GER) uurib elu põhiküsimusi. Tema
etendused testivad sageli kehalisi ja vaimseid piire, seades kahtluse alla sotsiaalsed käitumisviisid ja -normid. Kasutades oma keha jõuliste ja eluliste kujundite loomiseks, näeb Linne oma esitust kui võimalust väljendada end pidevas dialoogis keha- ja mõttevabaduse ideedega. See ei tähenda konkreetsete vastuste andmist aktuaalsetele sotsiaalsetele ja poliitilistele küsimustele, pigem on eesmärk aktiveerida pealtvaatajat leidma oma tõlgendusi ning algatada alternatiivseid ja julgeid mõtlemisprotsesse.


VOLDEMAR HAASI 120. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDATUD MÄLESTUSNÄITUS 

6.06.-6.08.2019 Küüni galeriis

Alates 6. juunist oli Küüni galeriis avatud Eesti lavastuskunsti grand old man Voldemar Haasi 120. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus.

„Eesti lavastuskunsti grand old man Voldemar Haasi loodud lavakujundused said tähenduslikeks sümboliteks ning inspireerisid eesti rahvast tundma uhkust oma muinasaja, maa ja rahva üle,“ selgitab näituse idee autor ja koostaja-kujundaja Tiiu Tepandi.

Aastatel 1919-1923 õppis Voldemar Haas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus temaga ühel ajal õppisid ka Nikolai Triik ja paljud teised. Voldemar Haas asus kooli kõrvalt tööle Eesti Rahva Muuseumisse ning käis aastatel 1920-1921 erinevatel vanavara kogumisretkedel. ERM andis tema vanavara kogumise päevikutest, esemetest ja joonistustest välja raamatu.

Oma elu jooksul jõudis Voldemar Haas luua tervelt 382 lavakujundust, millest märgiline osa on loodud eesti tüvitekstidel põhinevatele lavastustele. Aastatel 1923-1937 töötas Voldemar Haas Vanemuise teatris teatrikunstnikuna, kujundades seal tervelt 281 lavastust. 1937. aastal alustas Haas tööd Estonia teatris, kus ta kujundas 100 erinevat lavastust.

1944. aastal asutas Voldemar Haas koos Natalie Meiga Eesti Riikliku Tarbekunsti Instituudi maalikateedris teatridekoratsiooni osakonna, kus hakati sihipäraselt teatrikunstnikke koolitama.

Näitus koosneb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Fondidest pärit originaalkavanditest, Tiiu Tepandi erakogust pärit originaalkavanditest ja paljudele eesti kirjanduse tüvitekstidele loodud lavastuste kavanditest.

Esmakordselt esitletakse näitusel 1941. aastal Eugen Kapi balletile „Kalevipoeg“ loodud lavakujunduse kavandeid, mis sündisid võistlustööna. Ballett lavastati Estonia teatris pärast teist maailmasõda.

Näituse kuraator on lavastuskunstnik Kustav-Agu Püüman (lõpetanud EKA teatridekoratsiooni eriala, kus alustas õpinguid Voldemar Haasi õpilasena). Näituse idee autor ning koostaja-kujundaja on lavastuskunstnik Tiiu Tepandi (lõpetanud EKA disaini eriala Bruno Tombergi õpilasena).


KUI LEMMIKLOOMAD RÄÄGIKSID 

27.05.-31.07.2019 Sammassaalis

„Kui lemmikloomad räägiksid“ on Pärnu lasteaedade ühisnäitus.


PALLASE TEKSTIILIOSAKONNA NÄITUS 

3.05-31.05.2019 Küüni galeriis 

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Pallase tekstiilitudengid tõid Pärnu teatripubliku ette näituse „MEELTETULETUS“, mis tutvustab kaheksa autori poolt erinevatel meeltesagedustel kootud piltvaipu.

Gobelääni kudumine on meelte kaudu tajutud maailma vahendamine. Iga autor tuletab meelde mõnda endale olulist maailmatahku, kõik töötavad erinevatel meeltesagedustel. Ühe inimese looming on meeletuletus, kõigi autorite tööd kokku on meeltetuletus.

Näitus tutvustab valikut kahel viimasel aastal Pallase tekstiiliosakonnas valminud piltvaipadest, mille algtõukeks on Uue Kunsti Muuseumis toimuva Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse teemast tulenevalt autorite jaoks olulised reeglid ja rituaalid. Igas teoses on see teema aga saanud erineva suuna, näitusel eksponeeritud vaibad erinevad nii pildikeelelt kui tehniliste valikute poolest.

Ester Must uurib oma teoses kallistuse mõju inimeste vahelise barjääri lagunemisele, mis võib olla nii meeldiv kui ka ebamugavust tekitav. Siret Ott väljendab oma tööde seerias, milles iga lehekülg on kui hetk elust, sügavalt isiklikke tundeid. Helene Puusep meenutab pelutavat ja kummituslikku kohtumist Ecuadoris, andes teoses kujutlusele esimest korda ka reaalse kuju ja värvi.

Mairi Sild meenutab rõõmsaid ja tegusaid lapsepõlvesuvesid töötegemise ja võistlustega. Marili Järv tegeleb oma töös ruumi ja keha suhtega ning on kudunud oma teosesse „Avang” viie tiibetlase riituse esimese harjutuse.

Yuuki Vähi võttis kudumisel eeskujuks oma vanaonu Rudolf Kalmuse ühe maali. Seda tööd tehes kerkisid mitmed küsimused: mis on koopia ja mis on “tõeline” kunst? Kas iseõppija tööd, mille seas on koopiaid nii tuntud kunstnike töödest kui ka postkaartidelt ja ajaleheväljalõigetelt leitud fotodest, on kunst või meisterlik käsitöö? Victoria Käesel on gobeläänpõime tehnikas teostanud moekollektsiooni „Kunstwerk“ kuuluva vesti, mille kavand sündis koostöös Pallase maalitudeng Kaur Mäepaluga. Kollektsiooni lugu toetub Bauhausi avamisel esitletud Walter Gropiuse manifestile luua ühendkunstiteosed, milles oleksid osalised kõikide kunstide esindajad.

Kail Kuresoo jagab vaatajatega oma muret Eesti metsa kadumise üle. Muinasjutulise ja müstilise tumeda metsa alt piiluvad hõõguvad silmapaarid meenutavad autorile salapärast ürgmetsa lapsepõlvemailt, millest kostvad hääled tekitasid põnevaid kujutluspilte. Mis on aga saanud sellest metsast nüüd, mil metsast kostuvad hoopis metsatööstusmasinate hääled.

Osalejad: Marili Järv, Kail Kuresoo, Victoria Käesel, Ester Must, Siret Ott, Helene Puusep, Mairi Sild, Yuuki Vähi.

Tööde valmimist juhendas prof Aet Ollisaar.


MANDRAGORA 

1.04.-26.05.2019 Sammassaalis

1. aprillil kell 18 avati Endla Teatrigaleriis iseõppijast noore kunstniku Robert Puumeistri isikunäitus „Mandragora“. Näitus oli avatud 26. maini.


Robert Puumeister on 18-aastane gümnaasiumiõpilane, kes võttis esimest korda pintsli kätte kaks aastat tagasi. 2018. aasta augustikuus tõi ta Tallinna Telliskivi Loomelinnakus avalikkuse ette oma esimese isikunäituse „101 tööd“ ja on nüüd valmis avama oma teise isikunäituse Endla Teatrigaleriis.

Roberti tee maalimise juurde ei ole tavapärane. Ta pole käinud kunstikoolis ega saanud mingit juhendamist, vaid on sõna otseses mõttes iseõppija. 2017. aasta maikuus nägi Robert internetis uudist, et USA kunstniku J. M. Basquiat’ 1982. aasta nimeta maal müüdi rekordilise summaga – 110,5 miljoni dollariga – uuele omanikule. See uudis hämmastas teda. Robert süvenes lähemalt Basquiat’ loomingusse, mis tekitas temas soovi ka ise midagi sellist proovida.

Robert on produktiivne, töökas ning maalib igal võimalikul ajal Rae Kultuurikeskuses talle stuudioks kujundatud koridoris. Asjatundlikumad vaatajad on olnud väga üllatunud Roberti kompositsioonitunnetuse ja maalimistehnika üle.

Uue isikunäituse pealkiri on inspireeritud Yu-Gi-Oh! kaardimängu Mandragora-nimelisest kaardist, mille abil on mängijal võimalik kasutada suuremat hulka koletisi, kui tavalisi käike tehes. Oma kunstis lähtub Robert põhimõttest: kas kõik või mitte midagi. Enamik näitusel eksponeeritavatest töödest on valminud viimase kuu jooksul.

(foto Robert Puumeistrist, fotograaf Ott Kattel)

Lisainfo
www.instagram.com/puumeister


STILISEERITUD SIRMINUKUD 

1.-31.03.2019 Küüni galeriis

Näitusel olid eksponeeritud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia õppekava dekoraator-butafoori eriala üliõpilaste õppetöö käigus valminud nukud. Tudengid õpivad kolme aasta jooksul butafooria tundides igal semestril tundma ja kasutama erinevaid butafoorsete esemete valmistamiseks tarvilikke põhimaterjale ja tehnikaid.

Nukukursuse eesmärk on tutvustada üliõpilastele nuku valmistamise tehnilisi nippe. See on põgus, ühe semestri vältel toimuv sissejuhatus nukumeistri töövaldkonda, et ärgitada üliõpilasi mõtlema nukuspetsiifilisest aspektist. Nukkude pead on valmistatud papjeemašee tehnikas, kehade meisterdamisel on kasutatud erinevaid tekstiile, traati jne. Nukukursust juhendas NUKU teatri nukumeister Annika Aedma.

Nukkude autorid:

X lend: Anu Puhkan, Eero Ehala, Ida Lepparu, Kaisa Ekbaum, Kerli Kore, Kristi Kalmus, Külli Tamjärv, Madli Liiva, Mailiis Laur, Merilin Sillastu, Ülle Saluvere

XI lend: Aveli Tiiter, Doris Toom, Liis Künnapas, Liis Säde, Mirjam Kalamees, Tuuli Omler




SADA AASTAT TEISPOOL KLAASI

21.02.-31.03.2019 Sammassaalis

21. veebruaril kell 16 avati Endla Teatri Sammassaalis Ain Roosti koostatud näitus „Sada aastat teispool klaasi“, mida sai Endlas nautida kuni 31. märtsini. 30. märtsil kell 17 toimus Endla Teatris näitusetööde oksjon. Lisainfo oksjoni kohta siin.

11 erinevate erialade professionaalset loojat valisid endale restaureerimisettevõtte Kuukaar OÜ, M. Karmini, J. Tamme ja A. Roosti kogudest sobiva aja poolt puretud ja iseloomuga aknaraami, et täita see oma nägemusega ühest kümnendist saja-aastase Eestimaa iseseisvuse loos. Näituse kuraator Ain Roost valmistas kunstnike poolt loodud kavandite järgi valitud aknaraamidesse klaasvitraažid. Tööd vormistati näituseks, mis avati 4. septembril 2018 Tartus.

Projektis osalevad tekstiilikunstnik Anu Raud Viljandimaalt (2010-20); keraamik Edi Leet Pärnust (1910-20); teatrikunstnik, lavastaja ja kirjanik Ervin Õunapuu Tallinnast (1960-70); maalikunstnik Ilmar Kruusamäe Tartust (1970-80); skulptor Mati Karmin Tallinnast (1940-50); raamatuillustraator ja maalikunstnik Piret Bergmann Pärnust (2000-10); arhitekt Ra Luhse Tallinnast (1990-2000); moe- ja kostüümikunstnik Reet Aus Tallinnast (1920-30); nahakunstnik Ruuda Maarand Tallinnast (1950-60); graafik ja maalikunstnik Toomas Kuusing Võrust (1980-90) ja animakunstnik Valter Uusberg Raplast (1930-40). Kunstnike nime järele on märgitud aastakümnend, millega ta projekti raames tegeleb.

Näitus on inspireeritud sellest, kui Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel asusid teatrid kolm aastat tagasi vabariigi sajandaks sünnipäevaks kingitust looma ja üheskoos toodi publiku ette Eesti Vabariigi sajandipikkune lugu. Sajand jagati kümnenditeks ja otsustati, et kõik lavastused luuakse vähemalt kahe teatri koostöös. See, millised teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai, selgus loosi teel.

Eestimaa kümnendite vitraažakende rändnäituse kontseptuaalsus tugineb mitmetele kihtidele, mis isekeskis haakuvad ja üksteist täiendavad: ajaloolised aknaraamid sellises olekus nagu nad tuntud hoonetelt demonteeriti, hetkest, kui nende jaoks aeg seisma jäi …; professionaalsed erinevate erialade kunstnikud, kes neist raamidest enda idee teostamiseks sobiva valisid …; kümnendid Eestimaa sajast aastast, mis ajendasid kunstnikke oma kavandit looma, oma lugu jutustama …; värvilise vitraažklaasi kontrast ajahambast puretud, aga prügimäest päästetud raamiga ...; näituse liikumine kuude Eestimaa linna.

Rändnäituse liikumine Eestimaa linnades:

  • Eesti Rahva Muuseumis 4. septembrist 1. oktoobrini 2018;
  • Rakvere Kinomajas 2.- 29. oktoobrini 2018;
  • Tallinna Vaba Laval novembris 2018;
  • Saaremaa Kaubamajas 30. detsembrist 4. jaanuarini 2018;
  • Ugala Teatris 7. jaanuarist 7. veebruarini 2019;
  • Endla Teatrigaleriis 21. veebruarist 31. märtsini 2019, 30. märtsil näitusetööde oksjon (lisainfo oksjoni kohta siin).
(foto klaasvitraažist Ain Roosti koostatud näituselt „Sada aastat teispool klaasi“)


TULEVIK ON TÄNA

23.01.-28.02.2019 Küüni galeriis

Pärnu Linnagalerii poolt 2018. aastal ellu kutsutud Pärnu uus kunstifestival Pärnu Fotofest on võtnud eesmärgiks elavdada kunstielu talvisel madalhooajal ning avada kunstipublikule fotokunsti eri tahke. Möödunud talvisest eksperimendist sündinud Fotofest toimus seega 2019. aasta alguses juba teist korda.

Jaanuari lõpust kuni veebruari lõpuni oli võimalik näha viite festivali programmi kuuluvat temaatilist näitust, millest üks on Pärnu Kunstikooli õpilastööde näitus „Tulevik on täna“. Näitus avati 23. jaanuaril pärast Sammassaalis toimuvat „Pärnumaa foto“ avamist.


PÄRNUMAA FOTO 2018 

23.01.-19.02.2019 Sammassaalis

Pärnu kunstifestival Pärnu Fotofest 2019 sai alguse 23. jaanuaril kell 17 Endla Teatri Sammassaalis, kui avati juba 14. korda toimuv suurte osalejate arvu ning järjest põnevamate piltidega traditsiooniline näitus „Pärnumaa foto 2018: tulevik oli eile“, kus olid eksponeeritud 2018. aastal Pärnu ja Pärnumaaga seotud inimeste poolt valminud fotod. Näha sai nii professionaalide kui harrastajate poolt valminud põnevat uudisloomingut. Kohe pärast seda avati Fotofesti raames Endla Küüni galeriis ka Pärnu Kunstikooli õpilastööde näitus „Tulevik on täna“.

Näitusele „Pärnumaa foto: tulevik oli eile“ pääses 48 fotot, mis on loodud 28 autori poolt: Margit Jaanson, Mati Luhtjärv, Anatoli Gubski, Karmen Kärg, Marie Laanisto, Ülo Soomets, Eimar Kull, Markus Laanisto, Kristjan Krimm, Liivi Pihlasalu, Tiina Annamaa, Danel Rinaldo, Marju Lorentson, Ülle Saatmäe, Andres Adamson, Aiver Oja, Signe Leht, Valdur Maibach, Hannes Paldrock, Taje Tross, Andreas Härm, Irene Õmblus, Aiki Järviste, Luule Põder, Aino Valt, Vaiko Edur, Al Paldrok ja Rein R Seppius. Näitust sai Endla Sammassaalis nautida kuni 19. veebruarini.

Tänaseks traditsiooniks muutunud näituse „Pärnumaa foto“ algatajaks oli Pärnu Postimehe toimetus. Kui alguses saadeti näitusele pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust, siis aastate jooksul on domineerivaks muutunud fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase. Eelmisel aastal osales näitusel 38 autorit ja eksponeeriti 60 fotot. Huvi fotomeedia vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud sel aastal teist korda toimuv fotofestival Pärnu Fotofest 2019, mille raames avati 23. jaanuaril viis erilaadset fotonäitust.

(Pärnumaa Foto 2017 rahvusvahelise žürii preemia pälvinud Pärnu fotograaf Ülo Soomets)

 

LASKE MUL HINGATA ENDA MOODI 

13.12.-20.01.2019 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

13. detsembril toimus Küüni galeriis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna teise kursuse näituse "Laske mul hingata enda moodi" avamine. Näitusel sai näha Olev Kuma, Brenda Purtsaki, Eero Alevi, Marleen Suve ja Joel Jõevee töid.
 
(Eero Alev, "Emily", õli lõuendil)


KURSI KOOLKOND XXX

9.11.2018-20.01.2019 Sammassaalis

Kursi koolkonna sünnipäevanäituse „Kursi koolkond XXX“ karussell tiirles läbi aasta – varakevadel Vanemuise Teatrist ja Kontserdimajast Tartu Kunstnike Maja galeriidesse, sügisel aga Ugala Teatrist Pärnusse, kus kuni 14. detsembrini oli võimalik tutvuda koolkonna nii varasema kui verivärske loominguga. Näitus avati 9. novembril kell 18.00 Endla Teatri Sammassaalis.

Kursi koolkonna asutasid 1988. aasta kevadel Albert Gulk, Peeter Allik, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp. Aastate jooksul lisandusid neile ka Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Imat Suumann, Külli Suitso ja Priit Pajos. Sel kevadel täitus koolkonnal 30 aastat, olles seega vanim tegutsev kunstnikerühmitus Eestis.

Kursi koolkonna looming on jõudnud paljudesse kunstimuuseumitesse ja erakogudesse nii Eestis kui mujal maailmas. Nad on tutvustanud oma loomingut suurte ühisnäitustena näiteks Itaalias (Veneetsia, 2007), Ameerika Ühendriikides (New York, 2010), Lõuna-Koreas (Seoul, 1996) ning lähiriikides Soomes, Norras, Lätis, Leedus ja mujalgi. Iga 3 aasta tagant toimuvad Eestis juba traditsiooniks saanud Kursi koolkonna päevad – mitmete kunstinäituste üheaegne koostoimimine. Esmakordselt 1993. aastal Tartus toimunud suurnäitused on olnud ka Viljandis, Pärnus, Tallinnas, Narvas, Türil, Paides, Kuressaares, Kihnus ja Rakveres.
(Kursi koolkonna embleem) 


SISSEVAADE

22.11-20.12.2018 Endla Teatrikohvikus

Alates 22. novembrist kuni 20. detsembrini oli Teatrikohvikus võimalik uudistada näitust „Sissevaade“, mille koostas Eve Komissarov ja kujundas Silver Vahtre. Näitus keskendus teatrite loovtehnilistele töötajatele.

Iga Eesti elaniku kohta käiakse aastas keskmiselt üks kord teatris. Võimalusi on palju – Eesti Teatri Agentuur pakub etendusi andvate organisatsioonide arvuks üle viiekümne. Aastal 2017 anti enam kui 6700 etendust. Lavastus, mida vaatama minnakse, valitakse välja kas sõbralt saadud soovituse, lavastuse kohta ilmunud arvustuse või teatri kodulehel pakutud kirjelduse põhjal. Enamasti on lavastuse tutvustuses ära nimetatud näidendi autor, tegijatena lavastaja ja näitlejad. Mõnikord on juurde märgitud ka lavastuskunstnik, kostüümikunstnik, valguskujundaja, videokujundaja ja helikujundaja.

Soovisime näituse külastajatele näidata, et lavastust ettevalmistav ja teenindav meeskond ning lavastuse loomise töömaht on märksa suuremad, kui tavavaataja seda etenduse toimumise ajal või lavastust tutvustavate tekstide põhjal hoomab. Fookusesse on asetatud see osa teatritöötajatest, kes reeglina etenduse publikule nähtamatuna lava taga, all, kõrval, kohal askeldavad, muutes nähtavaks lavastuse loomingulise meeskonna poolt väljamõeldud maailma ja hoides seda igaõhtuselt toimimas.

Püüdsime visualiseerida teatritehniliste töötajate osalust lavastuse loomeprotsessis EV100 lavastuste näitel. Iga sündmuse tutvustamiseks oli loodud stend, millel oli lavastuse sisu kirjeldav tekst, pildimaterjal lavastuse sünnist tehniliste poolelt ning fotod lavastusest. Lisatud oli lavastuse väljatoomisel osalenud teatrite ettevalmistavate ja teenindavate tehniliste töötajate nimekiri ning erinevate erialade tehniliste töötajate põgus kirjeldus lavastusprotsessist.


TEKID JA PINGID

12.11-9.12.2018 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Alates 12. novembrist oli Küüni galeriis avatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilastööde näitus „Tekid ja pingid“. Näitus oli avatud 9. detsembrini.

Näitusel eksponeeriti õppetöödena valminud villaseid sõbakirjatehnikas koopiatekke, mille originaalid asuvad Eesti muuseumides. II kursuse tudengite tekkide kudumist juhendas Christi Kütt. Metallitöö eriala üliõpilased on traditsiooniliste töövõtetega sepistanud Mikk Freibergi juhendamisel pingid, mis on lähtunud ümbritsevast keskkonnast leitud materjalidest (näiteks annab ühe pingi istmelauale loomulikult kauni vormi tormi poolt murtud haab).

Rahvusliku käsitöö osakond, mille esimene eriala – rahvuslik tekstiil – asutati 1994. aastal Anu Raua poolt, kasutab õppetöö lähtematerjalina Eesti etnograafilist käsitööpärandit. Õppides detailselt tundma traditsioonilisi käsitöötehnikaid, paikkondadele iseomast koloriiti ning mustrikasutust, valmistavad üliõpilased esemeid, mis sobituvad uusi funktsioone omandanuna rohkemal või vähemal määral kaasaegsesse tarbekeskkonda, kuid eristuvad tavapärasest masstoodangust tugeva identiteeditunnetuse kaudu. Rahvusliku käsitöö osakonna erialad on Eesti haridusmaastikul täiesti omanäolised ning ka Euroopas kontekstis unikaalsed.

„Osakonnas õppinuna olen loonud suure ja kihutava maailma sisse oma väikese, armsa ja sooja pärismaailma. Olen õppinud looma esemeid, millel on esteetilise ja tarbimiskõlblikkuse kõrval ka hing ja vägi,“ räägib rahvusliku käsitöö osakonna vilistlane Monika Hint. „Sellel erialal on võimalik õppida meie esivanematelt päranduseks saadud asjade visuaalset keelt ja tehnikaid. Arvan, et ainult vana austades ja mäletades on võimalik luua midagi uut ning huvitavat.“


PUUTETUNDLIK

12.11-9.12.2018 Küüni galeriis

Küüni galeriis sai alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Alates 9. oktoobrist kuni 8. novembrini 2018 oli avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini ja nahadisaini osakonna näituseprojekt “Puutetundlik“.



GUNTA RANDLA NÄITUS

8.10-8.11.2018 Sammassaalis

8. oktoobrist kuni 8. novembrini oli avatud Endla Teatri Sammassaalis nimeka eesti teatri- ja telekunstniku Gunta Randla näitus.

Sel aastal 75. juubelit tähistanud lätlanna Gunta Randla looming on kujundanud suure osa Eesti inimeste lapsepõlvest. Ta on andnud välimuse ja keskkonna lapsepõlvekangelastele telelavastustes „Kõige suurem sõber“, „Mõmmi ja aabits“, „Hei, pöialpoisid“, „Väike nõid“, „Onu Tik-Taki seiklused“, „Kadekops“ jpt. Lisaks teatri- ja teletöödele tutvustab Gunta selle näitusega ka oma loomingu teist külge, näidates viimastel aastatel valminud loodusmaale.

Pärast Riia kunstikooli lõpetamist 1963. aastal alustas Gunta Randla õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Juba enne ERKI lõpetamist suundus ta tööle Eesti Televisiooni. Lisaks 30 aasta pikkusele teletööle on ta kujundanud rohkelt lavastusi Eesti Nukuteatris, neist „Sookolli ja sisalikku“ tunnustati 1993. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinnaga.
Gunta Randla oma juubelinäituse avamisel Kose Kultuurikeskuses (foto autor/allikas: Kairit Leibold/ERR)


EKA DESIGN SHOWCASE 

17.09-8.10.2018 Küüni koridorides 

Sel hooajal tegi Endla Teatrigalerii koostööd Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Alates 17. septembrist oli avatud näitus „EKA Design Showcase“, kus sai näha Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskonna ja erinevate ettevõtete koostööprojektide tulemusi. Eksponeeritud olid uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused, mis näitavad uusi arengusuundi panganduses (Swedbank), energiamajanduses (Alexela Oil ja Skeleton Technologies), restoraniäris (Ribe) ja mujalgi. Näitus oli avatud 8. oktoobrini 2018.

EKA ja TTÜ ühisõppekava Design & Technology Futures tudengid uurisid koostöös Skeleton Technologies ja Alexelaga projektis „Powering Tomorrow” energiatehnoloogiate arenduses ning energia kasutamises toimuvaid muutusi. „Tudengid analüüsisid, kuidas muuta tänast autokeskset infrastruktuuri kogukonnasõbralikumaks ja uute kergemate transpordiviiside kesksemaks,” selgitab projekti tagamaid D&TF õppejõud, EKA disainiteadur Ruth-Helene Melioranski.

„Tudengeid juhendavad õppejõud on oma ala rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid. Koos ettevõtluspartneriga kavandatakse tulevikuvisioone, arendatakse enneolematuid tooteid ja teenuseid, testitakse uusi materjale ja tehnoloogiaid,“ selgitab koostööd EKA disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa. EKA disainipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Alexela Oil, Skeleton Technologies, Ribe restoran, Swedbank, eResidentsus, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Bradley Paper, Access Baltics, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

EKA Design Showcase koostööprojektide presenteerimine Lutheri Masinasaalis (foto autor: Evert Palmets)

 

KLAAS. BETOON. RUUM

14.09-7.10.2018 Sammassaalis

14. septembril kell 16.00 avati Endla Sammassaalis Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Klaas. Betoon. Ruum“. Klaasikunstnike kaheksast 1970.-80. aastatel loodud monumentaalteosest koosneval näitusel keskenduti geomeetrilistele avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugevale seosele ümbritseva arhitektuuriga. Näitus jäi avatuks 7. oktoobrini.

Kunstnike esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest klaastorust. Ülalt valgustatud tuhanded torud jätsid funktsionaalses ruumis hapra ja õhkkerge mulje. Omaette grupi moodustavad näitusel tööd, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli kombineerimisel ning kasutamisel koos värvi ja uuendusliku tehnoloogiaga. Kunstnike töödes tõusevad esile nende kindlakäeline suhe kompositsiooni ja värvi ning teoste konstruktivistlik keel, millele loob tausta 20. sajandi keskpaigas domineerinud käsitlus universaalsetest plastilistest väärtustest.


HEAVENS UNDERGROUND

22.07-31.08.2018

22. juulil kell 17.00 avati Endla Teatrigaleriis Graafika IN Festivali raames Anonymous Boh (Eesti) & Toomas Kuusing Art + Pinkseldaja Ärra (Eesti), Taje Tross alias Taje Devilgirl näitus „Heavens Underground“. Näitus jäi avatuks augusti lõpuni.

Graafika IN on 1998. aastast toimuv iga-aastane näitus-festival, mille näitused on esindatud kõikidel Pärnu näitusepindadel: Linnagalerii, Kunstnike Maja, Port Artur, Pärnu Keskus, Pärnu Muuseum, Endla Teater, Keskraamatukogu, Pärnu Kolledž ja linnaruum. Näha saab rahvusvaheliselt tuntud kunstnike ja kunstirühmituste innovaatilise lähenemisega individuaalseid programme.

Anonymous Boh (Al Paldrok) ja Devil Girl (Taje Tross) tegutsevad aastaid raamidevälisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast füüsiline teos. Performance-grupi Non Grata kureerimine tähendab omamoodi koolkonna loomist. Sadades linnades läbiviidud performance’id, kunstituurid Euroopas, Aasias ja Ameerikas on teinud alternatiivimainega nongratakatest sõltumatu loomekollektiivi, kes on mujal tuntumad kui Eestis. Oma kogemusest ei räägita palju, kuigi kunsti ja riikide piire ületav kunstitegevus on tänapäeval kunstniku ihaldusväärseim eneseteostus.

Toomas Kuusingu õpingute rajale jäävad nii Academia Non Grata, Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž Academia Grata kui Eesti Kunstiakadeemia. Maali ja graafika kõrval on tema loomingus olulisel kohal ka tegevuskunst. Kuusingu peamiseks inspiratsiooniallikaks on inimesed, luues seeläbi (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte. Autori käsitletud teemad on siirad ja lihtsad, jäädvustades ühtmoodi nii justkui teolt tabatuna mõjuvaid ärihaisid ja poliitikud kui ka allpool vaesuspiiri elavaid kodutuid. Kunstnik ei jäta puudutamata iseennast, naabreid, tuttavaid, inimesi tänavalt.

Toomas Kuusingu graafika "Liha söömine on mõrv".


Lisainfo: IN Graafika 2018 / Printmaking IN 2018 Heavens Underground
Pärnus ja Riias algab kunstifestival Heavens Underground / Printmaking In (ERR)


EDGAR VALTERI MAALINÄITUS "PERFORMANCE" 

Sammassaalis 09.05-16.07.2018

Alates 9. maist sai Endla Teatrigaleriis nautida Edgar Valteri maalinäituse „Performance“ siiani kõige suuremat väljapanekut, mis jäi avatuks 16. juunini. Edgar Valter hindas 74 maalist koosnevat „Performance“ sarja, mille teosed on loodud ajaperioodil 1989-1994, kõrgelt ja tundis, et oli jõudnud soovitud tulemuseni. Neis maalides on kõike liiga palju – olles justkui kaugete fantaasiate, mütoloogia, folkloori ja unenäomaailma segu, mis on vürtsitatud edgarvalterliku iroonia ja huumoriga.

„Tõuke nende piltide maalimiseks andsid omal ajal nähtud performance’id,“ selgitas Edgar Valter. „Jälgisin seletamatult kummalise tundega asjaarmastajast näitlejat, kes püüdis sügava allteksti ja paljutähendusliku sümboolikaga kajastada inimese siblimist siin maailma lavalaudadel … Otsustasin ka ise performance’iga katsetada. Aga maalides. See oleks siis nagu hetkeks peatatud etendus. Aga kas ongi tegu vaid etendusega? Eemalt vaadates tunduvad absurdsena paljud tegemised, mis tegija meelest olulised ja mõttekad. Ja mine tea – võib-olla mõnikord ka vastupidi.“

Edgar Valter (1929-2006) oli maalikunstnik, raamatugraafik ja karikaturist. Ta alustas Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljee töölisena ning tegutses alates 1950. aastast iseõppinud vabakunstnikuna. Edgar Valteri esimene karikatuur ilmus 1944. aastal Õhtulehes, pärast mida on tema karikatuure-illustratsioone avaldatud paljudes nii Eesti kui välisriikide ajalehtedes ja ajakirjades. Ta illustreeris ligi 250 raamatut, avaldas kaheksa karikatuurikogu, lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses järjepidevalt maalikunstnikuna. Raamatugraafikas paistavad silma tema lasteraamatujoonistused.

Edgar Valteri mitmekülgse kunstnikutegevuse vähem tuntud tahuks on olnud tema maalilooming. Kunstniku kodukohas Võrumaal sündisid maalid, mis on inspireeritud vaheldusrikkast maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhustikust. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas. Käesoleva sarja maaliliste teoste süžeeline rikkus, millega vanameister on vabalt ja ootamatult ringi käinud, paneb ilmselt paljusid küsima, milline looja ta ikka tegelikult oli. Ühe vastuse sellele küsimusele annab kindlasti ka näitus „Performance“.
Foto Edgar Valteri maalist „Eedeni aia eelpost“.

Esmaspäeval, 21. mail 2018 kell 18.00 toimus Endla Sammassaalis Edgar Valteri näitusest "Performance" inspireeritud performance, milles osalevad rahvusvahelised kunstnikud Steve Vanoni (USA), Nina Yhared (Mehhiko), Panu Ollikainen (Soome), Maija Kivi (Soome), Pösiloe (Soome), Sandra Tereza Ruul (Eesti) ja Jussi Suomalainen (Soome). Sissepääs tasuta.

Rändkunstnikud elustasid Edgar Valteri maalid performance'i kujul (Silvia Sool, ERR)


MARKO TOOMASTI NÄITUS "PEENED JOONED"

Küüni koridorides 15.05-16.07.2018

15. maist kuni 16. juulini oli Küüni koridorides avatud Marko Toomasti näitus „Peened jooned“.

Marko Toomast on Pärnu juurtega fotokunstnik, kes pöördus pärast aastatepikkust resideerimist Rootsis oma kodulinna tagasi. Rootsis töötas ta vabakutselise fotograafina ajakirjale QX ning tegutses skandaalse fotokunstniku Elisabeth Ohlson-Wallini stuudios. Tal on olnud 21 näitust Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Praegu õpib Marko Gamleby fotograafia koolis kujutavat fotograafiat.

„Peened jooned“, mille algmaterjaliks on foto, on pigem eksperimenteerimine tehnoloogiaga kui loo jutustamine või hetke tabamine. Siiski toimivad Marko peened jooned kui kultuurikoodid ja oma lugu on ka nendesse peidetud. Kui varasemalt on Marko näidanud oma tumedamat poolt ning pildikeel on valdavalt must-valge olnud, siis seekord on tegemist värvi kui teemaga. „Värv on rõõm ja laske ennast sellest kaasa haarata!“ ütleb Marko ise oma tööde kohta.


PÄRNU VABAKOOLI JA PÄRNU LASTEAEDADE NÄITUS "NOORED JA ROHELISED"

Teatrigaleriis 10.04-6.05.2018


Alates 10. aprillist kuni 6. maini sai Endla Sammassaalis ja Küüni koridorides nautida Pärnu Vabakooli näitust „Tootemid“ ning Pärnu lasteaialaste näitust "Minu lemmikmänguasi". Näitustel oli esindatud üle saja Pärnu lapse ja noore kunstiteose.

Pärnu Vabakooli iga-aastane „Nõiamäe kunstinäitus“ oli sel aastal alapealkirjaga „Tootemid“, milleks ammutasid lapsed inspiratsiooni eri rahvaste kunstiloomingust. Näitus keskendus valikuvabadusele, selle väärtusele ja elurõõmule. Hea, et meil on vabadus teha oma elu olulisi valikuid – kas olla loodususku või tehnikatuleviku usku; kas elada kivilinnas või metsas, rajada kodu mägedesse või suure vee äärde; luua pigem ise või olla tarbija; püsida kogu elu ühes paigas või elada rändurielu. Näitus on osa kooliaasta põhiteema „Vabadus on kuld” tegevustest. Õpilaste juhendajad on kooli kunsti-, tehnoloogia- ja klassiõpetajad Juta Ild, Liia Severin, Pille Avamets ja Raivo Rohtoja.

Näitusel "Minu lemmikmänguasi" osales 14 Pärnu linna lasteaeda. Alates 2013. aastast korraldab Endla Teatrigaleriis toimuvat näitust Pärnu lasteaiaõpetajate kunstiaineühendus, kuhu on koondunud need õpetajad, kellele on südamelähedane laste läbi kaunite kunstide arendamine.
Pilt näitusest.


NÄITUS "VABADUS"

Sammassaalis 23.02-31.03.2018

Alates reedest, 23. veebruarist sai Endla Teatris uudistada näitust „Vabadus“ , mis oli avatud märtsi lõpuni. Näituse koostaja oli Al Paldrok, kujundaja Taje Tross ning toetaja Pärnumaa Kutluurkapital. Avamine toimus reedel, 23. veebruaril kell 18.00 Endla Sammassaalis ning pidulik riietus (tume ülikond, õhtukleit) oli kohustuslik.

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 20.00 Endla Teatri rõdult. Just seetõttu on see ka sobiv paik, kus avada Eesti 100. sünnipäeva puhul suurejooneline näitus "Vabadus".

Näitusele koondatati ajavahemikus 1918-2018 valminud eesti kunstnike teosed, mis kajastavad vabaduse kontseptsiooni eri generatsioonide vaatenurgast. Näitusel oli esindatud Karl Burmani, Leonhard Lapini, Raul Meele, Tõnis Laanemaa, Laurentsiuse, Taje Trossi, Al Paldroki, Peeter Alliku, Toomas Kuusingu jt tööd.


KARIKATUURINÄITUS "JUUBEL – EESTI VABARIIK 100"

Küüni koridorides 6.03-30.03.2018

6.-30. märtsini sai Endla Teatrigalerii Küüni koridorides uudistada karikatuurinäitust „Juubel – Eesti Vabariik 100“. Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EV100 korraldustoimkonnaga loodud näitus on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Karikatuurinäitus „Juubel – Eesti Vabariik 100“ pandi kokku 100 parimast samanimelisele konkursile laekunud tööst. Eesti Huumoriliidu korraldatud konkursist võtsid osa nii Eesti, Euroopa riikide kui ka kaugemate maade karikaturistid. Kokku saabus võistlusele 370 tööd.

Parima tulemuse saavutas Mojmir Mihatov (Horvaatia), teise koha Urmas Nemvalts (Eesti) ning kolmandat kohta jäid jagama Sergei Semendyaev (Ukraina), Priit Koppel (Eesti) ja Tarmo Vaarmets (Eesti). Žüriisse kuulusid Eesti Huumoriliidu esimees Andrus Tamm ning endised ja praegused karikaturistid Heinz Valk, Hardi Volmer, Eduard Tüür, Roman Matkiewicz, Gatis Sluka (Läti) ja Arunas Vaitkus (Leedu).


PÄRNU FOTOFESTI NÄITUS "F8/7"

Teatrigaleriis 13.01 - 31.01.2018

Näituse avamine toimus Pärnu FotoFesti raames 25. jaanuaril kell 17.00

Loominguline ühendus F8 koondab Pärnu fotograafe, kelle eesmärgiks on elavdada Pärnu fotokunsti maastikku, koondada häid autoreid ühistegevuseks, ning koos tõsta nii enda liikmete kui ka Pärnu foto üldist kunstilist taset. F8 loomise kuupäevaks saab pidada 12. septembrit 2014. aastal, kui neli pärnakast fotograafi olid tagasiteel Stockholmist, Brasiilia legendaarse fotograafi Sebastiao Salgado näituselt „Fotografiskas“. Nad istusid M/S Romantika kajutis ja arutasid elu ning kunsti üle, pildistasid üksteist akendeta kajut-stuudio napil pinnal, kui tekkis idee, et võiks kuidagi organiseeruda. Naasnuna kodulinna, liitusid grupeeringuga veel mõned mõttekaaslased, ning F8 alustas oma teed.

Kõik seitse ühenduse liiget on eri aastatel olnud auhinnatute hulgas iga-aastasel ülevaatenäitusel „Pärnumaa foto“, tänaseks on avalikkuse ette toodud kuus ühisnäitust. 2015. aastal publitseeriti fotoalbum „Pärnu“. Viimane kujutab endast F8 liikmete sisevaadet oma kodulinnale, kus mitmeidki tuttavlikke objekte nähakse kummastuslikust vaatenurgast. Siit ei leia tavapäraseid värvipilte linna vaatamisväärsustest, ja seega on tõenäoliselt tegu albumiga, mida turistid ilmselt ei ostaks.

Seda, mis üldse ühendab F8 liikmeid, on keeruline üks üheselt välja tuua seda, sest esmapilgul on tegemist väga erinevate autoritega. Aga kuigi nii sõnum kui käekiri on igal fotograafil isesugune, läbib kõigi loomingut mingi sõnulseletamatu „punane joon”, mille tulemusena moodustub omamoodi terviklik ühtsus. Kohalik meedia on seda F8 liikmeid ühendavat tunnust sõnastanud kui „püüdu mõelda raamist välja“.

Ühenduse seitsmes näitus, pealkirjaga „F8/7“ toob vaatajani detsembris Pärnu sõpruslinna Vaasa (Soome) linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide tarvis koostatud väljapaneku. Selleks näituseks valmistasid ühenduse liikmed valiku uusi töid, mis näituse terviklikkuse huvides vormistati seekord ühtses lahenduses. Selleks näituseks liitus ühendusega külalisliikmena Pärnu kunstnik Alar Raudoja.

F8 ühendab: Danel Rinaldo, Marko Toomast, Aiki Järviste, Haide Rannakivi, Janno Bergmann, Andres Adamson, Indrek Aija. Varasemad näitused: „F8/1“ Parikaste majas Tallinnas (2015), „F8/2“ Pärnu Kunstnike maja galeriis (2016), „F8/3“ Kuressaare Linnagalerii (2016), „F8/4“ Pärnu Kunstnike maja galerii (2017), „F8/5“ Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (2017), „F8/6“ Vaasa Linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide (2017)

PÄRNU FOTOFEST 2018 - Pärnu Linnagalerii on ellu kutsunud uue fotokunsti festivali FotoFest. Selleks andis hoogu ja julgustust igaaastane näitus Pärnumaa Foto, mis on ühendanud Pärnumaal tegutsevaid fotograafe ja fotohuvilisi. Kõik FotoFest näitused avanevad vaatajatele 25. jaanuaril 2018:

  • kell 16.00 Pärnu Linnagaleriis (Raekoda, Uus 4) Pärnumaa foto 2017 „Vaikus“
  • kell 16.45 Endla Teatri Küünis (Keskväljak 1) Pärnu Kunstikooli fotograafiaõpilaste näitus „Uudishimu”, juhendaja: Andres Adamson
  • kell 17.00 Endla Teatri Sammassaalis (Keskväljak 1) „F8/7“
  • kell 17.30 Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) „B3“
  • kell 18.00 Pärnu Linnagaleriis (Kunstnike maja galerii, Nikolai 27) "Viva la Cuba"


VAIBANÄITUS "ME ARMASTAME EESTIT"

Sammassaalis 02.02- 22.02.2018

Alates veebruarist sai Endla Teatri Sammassaalis uudistada vaibanäitust „Me armastame Eestit“, mis oli avatud 22. veebruarini. Näituse avamine toimus 2. veebruaril kell 17.00.

Kolm vaibakunstnikku Ruth Vassel, Heleri Alexandra Sits-Tamme ja Kaire Rohtla on oma loomingus käsitlenud Eesti temaatikat. Näituselt võib leida nii Valley Vaibavabrikut välismessidel esindanud kollektsioone kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks valminud teoseid.

Näituse temaatika varieerub traditsioonidest kosmilisuseni, unustamata ära ka päevakajalisi sündmuseid. Palju on kasutatud linnu motiivi, sest hingelind on olnud alates soome-ugrilastest meie folklooris mõjukas sümbol. Messidel eksponeeritud minikollektsioonid kätkevad endas hingelisi küsimusi: „Kulgemise killud“ jutustab läbi sümbolite eesti rahva lugu kujutades endast eestlaste Elupuud. Kollektsiooni „Lahkumine“ idee on aga „Uus Algus“, kutsudes vaatajat suunama pilku tulevikku, tegema korrektuure oma sisemaailmas ja mõtisklema selle üle, mida tasub jätta minevikku, et uus algus oleks puhas ja vanast taagast prii.

Osaühing Valley on tootnud käsitaftingvaipu alates 1996. aastast. Tegemist on valdavalt eritellimusel valminud naturaalsest materjalist käsitöövaipadega, mistõttu võib iga vaipa lugeda kordumatuks. Kuna enamus Valley OÜ eksklusiivsest toodangust eksporditakse Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse, on Pärnus aset leidva näituse eesmärgiks tutvustada kodumaal valminud käsitööd ka kohalikule rahvale.  

RAPORT. JUSS PIHO

1.12.2017-8.01.2018

Juss Piho (1963) näituses ''Raport'' sai näha kunstniku uut loomingut. Piho uutes teostes võib märgata liikumist mahulisuse ja suurema maalilise vabaduse suunas.

Selginenud õhus loob kunstnik võimaluse mõtliku sügavuse tekkeks. Piho püüdleb lihtsuse poole. Ära on kadunud läbitöödeldud pinnad, taustad. Figuurid on muutunud selgepiirilisteks, jõulisteks, taust on monotoonsem.

Võte, millega Piho endiselt vaataja pildi ette naelutab, seisneb peatatud hetke kujutamises. Tegelased peavad omavahel tumma vestlust, kus narratiivi otsiva vaataja abiliseks saavad pealkirjad, sümbolid ja kehakeel, väikesed vigurid, kompositsiooni pingestavad värvinüansid.

Kõik need detailid koos jutustavad küll visuaalseid lugusid, kuid kes ütles, et need lood peavad igaühe jaoks samad olema? Näituse teemapüstitus lähtubki sellest tekkivast üksildusest. Kõik me oleme oma maailmas ja loomingus teatud mõttes üksinda, mis võib ju tegelikult olla hoopis meeldiv tunne. Selline üksildus võimaldab oma maailmas viibimist ja ise kehtestatud mängureeglite järgi mängimist, mida paljud endale tavaelus tihtipeale lubada ei saa.

Näituse toetajad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital


FOTOGRAAF MATI UNT

23. veebruaril kell 17 avati Endla Sammassaalis fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“. Avamisel oli kohal ka näituse üks koostajatest ja Mati Undi fotokogu omanik Kalju Orro.
Mati Undi loominguline panus Eesti kultuurilukku on aukartustäratav. Tema romaane loetakse koolis ja näidendeid ning dramatiseeringuid lavastatakse teatris, lisaks on Undi loomingu põhjal valminud mitu täispikka mängufilmi. Sageli armastatakse öelda, et ta tegutses ja mõtles oma ajast ees. Aktiivse ning uuendusmeelse loovisikuna käis Unt tihedalt läbi erinevate intellektuaalide ning mõttekaaslastega, kellest on tänaseks päevaks kujunenud nii kultuuri- kui ka muude valdkondade võtmetegelased.

Kui sooviksime Undi nime ette kirjutada mõne sõna, siis oleks nendeks ilmselt „kirjanik“ või „lavastaja“. Käesolev näitus on aga eelkõige pühendatud tema seni vähem tähelepanu leidnud kirele: fotograafiale, avades sellega Undi loomingus laiemale üldsusele tundmatu tahu. Tema kaamerasilma ette on jäänud palju huvitavaid tegemisi ja inimesi, kellest valdav osa on Unti meenutades samuti maininud tema erilist huvi fotograafia vastu. Unt pildistas kõike: fotodel on esindatud nii lavastuste proovid ja filmivõtted kui ka näiteks koosviibimised ühiselamutes, väljasõidud maakodudesse jne. Sealjuures võib fotodelt leida nii olulisi kultuurisündmusi kui ka -tegelasi. Võime kindlad olla, et aja möödudes on mõlemad oma olulisust kultuurimaastikul tõestanud.

Näituse „Fotograaf Mati Unt“ teostumiseks vajasid läbivaatamist ja -töötamist tuhanded fotod. Nendest seinale jõudnud veidi enam kui 100 puhul tuleb meeles pidada, et tegemist pole akadeemilist ega kunstilist täiust taotlevate fotode, vaid huvitavat ja veidi nostalgiahõngulist sissevaadet pakkuva kompaktse valikuga, mis võimaldaks vaatajal piiluda kultuuriringkondade värvikasse ellu 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nii, nagu see paistis läbi Mati Undi kaamerasilma. Selle hõlbustamiseks on fotode juurde koondatud valik asjaosaliste meenutusi, mis illustreeriva abivahendina nende sisu ning situatsiooni mõista aitavad.

Näituse koostasid Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.


ARNE MAASIKU „NYC SHOTS"

18.01. - 18.02.2017

Arne Maasiku värske näitus uurib New Yorki: „Tundsin ammu soovi veel töötada omaaegse paleusega, olemata kindel, kas sellest sünnib midagi. Olen üritanud otsida enda jaoks uusi sisukaid väljendusviise, meeleolu ja enda arvates neid ka leidnud. Olen jahtinud film noir´ilikku atmosfääri. New Yorgi puhul köidab mind jätkuvalt linna tihedus. See on mulle isikliku arengu seisukohalt ääretult tähtis töö.“ Teosed tegi autor käesoleva aasta veebruaris, mil ta käis Bostonis, New Yorgis ja Philadelphias projektireisil Louis Kahni ehitisi fotografeerimas. Uued mustvalged fotod toovad väga hästi esile suurlinna eri ajastute kihistusi.

Arne Maasik on eesti tuntuim arhitektuurifotograaf, kes on oma loomes silma paistnud erakordse tundlikkuse ning keskkonna tunnetamisega. Arhitektiks õppinuna tajub suurepäraselt ruumi, kompositsiooni ning kogeb harmooniat ja ilu nii metropolis kui varemetes, nii võsas kui tagahoovis. Kuulsaimad on Maasiku New Yorgi suurlinliku maastiku mustvalged jäädvustused ning Tallinna aerofotode seeriad. Maasikul on olnud arvukalt isikunäitusi nii Eestis kui ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tema viimaste aastate töödest on kaalukaimad mitme aasta vältel kogutud merevaated ning Saaremaalt pärit kultusarhitekti Louis Kahni igavikuliste hoonete fotoseeria.

Arne Maasik (sündinud 1971) lõpetas 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal magistri kraadiga. Peale kooli töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. Aastast 2003 spetsialiseerus täielikult fotograafiale. On teinud kaastööd erinevatele arhitektuuriväljaannetele nagu Maja, Architectural Review, AD, A10; pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. 2006 pälvis ta oma sugestiivse loominguga kunstivaldkonna kaalukaima – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2007 ilmus Arne Maasiku 500-leheküljeline autoriraamat, 2016 koostöös Heie Treieriga „Kahn. Saarlane“.

Copyright © 2024 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika