2025
Teatrikunstnik Uno Uibo 90
24.01-6.02 Endla Teatri KüünigaleriisTeatrikunstnik Uno Uibo 90. sünniaastapäeva tähistame näituse avamise ja vestlusõhtuga 24. jaanuaril kell 16.00.
Vestlust juhib Uno Uibo pikaaegne perekonnasõber ja kunstikogu hoidja Aago Heinart Allikvee.
Uno Uibo
(5. II 1935 Tallinn – 12. VIII 1992 Tallinn), teatrikunstnik.
Eesti Teatriliidu (1962) ja Kunstnike Liidu liige (1978).
Lõpetas 1954 Tallinna 6. õhtukeskkooli ning 1960. aastal Voldemar Haasi ja Natalie Mei õpilasena teatridekoratsiooni- ja maalierialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.
Oli 1960–81 Endla kunstnik ja 1981–83 peakunstnik, 1983–85 Pärnu Puidutöötlemiskombinaadi Viisnurk kunstnik ja aastast 1987 Pärnu kunstikooli õpetaja. Esinenud maalidega näitustel.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudes on 2801 Uno Uibo lava- ja kostüümikavandit.
Eesti NSV teeneline kunstnik (1978).
Lavakujundusi:
Hikmeti Damoklese mõõk (1961)
Karvaši Püha öö (1963)
Aljošini Tookord Sevillas (1964)
Hugo Mary Tudor (1967)
Jakobsoni Võitlus rindejooneta (1967)
Patricki Kummaline missis Savage (1969)
Koidula Kosjaviinad (1970)
Delaney Armunud lõvi (1970)
Olseni Billy Jacki lugu (1970)
Rainise Puhu, tuul! (1972)
Hermani Hallo, Dolly! (1974)
Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1975)
Grochowiaki Püsime veel sadulas, härrased! (1976)
Tammsaare ja I. Normeti Otto Almari nägemus (1977)
Saja Puutuvid (1977)
Lassila Tark neitsi (1978)
Koidula Säärane mulk (1978)
Shakespeare’i Mõõt mõõdu vastu (1979)
Wilderi Meie linnake (1980)
Albee’ Kõik on läbi (1981)
Lope de Vega Tantsuõpetaja (1982)
Uno Uibo "Kummaline missis Savage"
Naerata… ehk 10 aastat hiljem
9. jaanuar – 28. veebruar 2025 Teatrigaleriis
Naerata nüüd jälle sa, naerata… ütleb laulusalm. Sellel näitusel ei kohta palju naeratust, kuid kõike ei maksa ka väga tõsiselt võtta. Pigem naeratage kui ka alati kunstniku sõnumist aru ei saa.
Naeratus on omamoodi universaalne keel, mis ühendab inimesi isegi siis, kui sõnu pole vaja. Kas pole huvitav mõelda, et naeratus pole mitte ainult peegeldus meie emotsioonidest, vaid ka vahend nende loomiseks? Kui naeratad, isegi sunnitult, saadab see kehale ja vaimule signaali, et asjad võivad olla paremad, kui nad tunduvad.
Ehk ongi naeratus filosoofiline meeldetuletus, et elu voolab kergemini, kui selle valgusesse lubame natuke päikest – olgu selleks siis teadlik otsus naeratada või juhuslik rõõm hetke ilu üle.
Näitus pealkirjaga „Naerata…“ on Eveli Variku ja Alar Raudoja teine ühine näitus Endla Teatrigaleriis. Eelmisest näitusest, mis kandis pealkirja „Seks ja söök Leonardoga“ on möödunud 10 aastat.
Eveli Varik
on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna. Ruumitundlik, tagasivaatav, analüüsiv, sotsiaalne kunstnik. Foto-graafik, kujundaja-kuraator. On tunnustust leidnud interjööri - ja eseme disainerina. Töötas 9 aastat Rakvere Teatri peakunstniku ja - galeristina. Visuaalkunstis tuntud oma suureformaadiliste aktifotodega ja uurimuslike sotsiaalsete näituseprojektidega (näitused 1999-2013).
Viimastel aastatel on süüvinud erinevatesse materjalidesse ja tegelenud suureformaadiliste installatsioonide loomisega, mille tulemusena valmis 2020. aastal Tallinna Sadama D-terminali kunstikonkursi võidutöö, klaasist õhus rippuv installatsioon „Päikese all“.
Sellel näitusel on tagasivaatav valik Variku varasemast aktifotode loomingust. Keskseks teemaks on inimene valguses, tühjas ruumis. Suhtes ajatusega pisut kummalises tardumuses, tuues vaataja teadvusesse erinevaid aistinguid. Varik ei püsi ühe teema juures, tema mõte ja nägemus muutub kogu aeg, aga teatav esteetiline käsitlus tema kunsti väljundis on äratuntav nagu käekiri.
Alar Raudoja
on kunstnik, keda tuntakse peamiselt tema unikaalsete ja ekspressiivsete tööde poolest. Ta on kujundanud oma isikupärase stiili, kus tihti esinevad julged värvid ja geomeetrilised kujundid. Raudoja teosed peegeldavad sageli sügavaid emotsioone ja sotsiaalseid kommentaare ning neid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel näitustel.
Tema looming ulatub maalidest skulpturaalsete objektideni, pakkudes vaatajale tihti mõtlemisainet ja võimalust interpreteerida kunstiteoseid omal viisil. Raudoja teosed kasutavad sageli sümboleid ja abstraktseid kujundeid, mis viitavad tema nägemusele inimloomusest ja ühiskonnast.
Alar Raudoja on loonud kunstniku alter ego Leonardo, mille kaudu ta süveneb sümbolite, müstiliste teemade ja filosoofiliste küsimuste maailma. Leonardo on Raudojale loominguline mask, mis võimaldab tal käsitleda teemasid, mis võivad peegeldada eneserefleksiooni, identiteediotsinguid ja sügavamat elu mõtestamist. Leonardo identiteedi kaudu saab Raudoja käsitleda justkui väljastpoolt tulnuna neid küsimusi, mida ta tavapäraselt oma töödes uurib.
Alar Raudoja
DONNA
tempera, akrüül 2024