Tulekul lavastused

M & M EHK KOSJAKASED

laulumäng kahes vaatuses autor W. O. von Horn / Lydia Koidula / Ingomar Vihmar lavastaja Ingomar Vihmar Lydia Koidula teine näidend „Maret ja Miina ehk kosjakased“ valmis 1870. aastal peatselt pärast „Saaremaa onupoja“ esietendust. Näidendi alusmaterjaliks on Koidula kasutanud Jannseni „Sannumetojas“ ilmunud juttu „Naabre tütred“, mis omakorda on Saksa pastori W. O. von Horni jutu „Die Nachbarstöchter“ tõlge. Koidula kohandas teose sisu Eesti oludele ning täiendas seda terava kriitikaga kaasaja elu aadressil. Lavastaja Ingomar Vihmar astub sammukese edasi ja uurib, kuidas see igihaljas lugu tänast teatrikülastajat võiks kõnetada.

Salemi nõiad

draama autor Arthur Miller lavastaja Katrin Pärn, Janek Savolainen (külalistena) Ameerikas Massachusetsis asuv Salem on väikene linnake, kuid kired, ebaõiglus ja ahastus on siin kõike muud kui väikesed. Väike ei ole ka siinsete inimeste uhkus ja hulljulgus oma riivatud au kaitsmisel. Pealtnäha lihtne olukord kasvab pimeda kambahüsteeria tagajärjel laviiniks, mille peatamine osutub võimatuks. Toimuv seab kahtluse alla ning pöörab pea peale arusaamad õiglusest ja seadusest, võimust, ustavusest, aususest, armastusest ja süüst. Majad jäävad inimestest tühjaks, lootus kipub ahtaks jääma, igal pool luurab hirm, et järgmisena keegi just sinu peale näpuga näitab, ja see su elu lõpetab. Päike aga tõuseb ikka ja paistab kõigi inimeste peale ühtmoodi ... „Salemi nõiad“ (The Crucible) on ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri (1915-2005) 1953. aastal kirjutatud draama, allegooria ja kriitika erinevatel aegadel toimunud „nõiajahtidele“. Näidendi aluseks võetud 1690. aastail Salemis toimunud nõiaprotsessid olidki just nii lootusetud ja hirmutavad nagu nad näidendis paistavad. Ent massihüsteeria ja teistsuguste seisukohtade või eluviiside hukkamõistmine ja sildistamine ei ole inimeste hulgast tänapäevani kuskile kadunud.

Suvekool

draama autor Vaino Vahing lavastaja Ingomar Vihmar See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul, kui ühe mereäärse linnakese teatris esietendus ühe psühhiaatri esimene näidend, mis rääkis Mehest, kes pärast pikka eemalolekut koos Naisega oma isakoju saabub, et seal tiiki kaevata.Inimesed tulid ja vaatasid. Ja kõnelesid pärast maa ja linna, vanade ja noorte vastuolust, jõhkrusest ja skisofreeniast, olmerealismist ja perekonnadraamast.Aastaid hiljem, kui näidend uuesti teatrilavale jõudis, kõneldi teatraalsest uurimusest ja spielist, tõe ja vale, mängu ja tegelikkuse, iroonia ja siiruse hämaratest üleminekutest.Siis läks veel natuke aega mööda ja näidendi lavastas autori sõber, suur kirjandus- ja teatrimees. Kõneldi 60ndate aastate intelligentsi mässust ja vabadusihast, ideaalidest ja nende purunemisest, pungist ja labidast.Nüüd jõuab näidend taas mereääse linnakese teatrilavale. Miks? Millest see räägib?Lavastaja ütleb, et eelkõige millestki, mille kokkuvõtmiseks on kõige täpsem laenata ühe teise kirjaniku, autori põlvkonnakaaslase, ridu:Armastus on kõige all.Tema kannab isamaja,raskusi, mis eluks vaja.Armastus on kõige all. (Lavastuse tutvustustekstis on tsiteeritud A. H. Tammsaare ja Hando Runneli teoseid ning Ingo Normeti, Kalev Kudu ja Mati Undi lavastuste tutvustusi ja kajastusi.)

M & M EHK KOSJAKASED

laulumäng kahes vaatuses autor W. O. von Horn / Lydia Koidula / Ingomar Vihmar lavastaja Ingomar Vihmar Lydia Koidula teine näidend „Maret ja Miina ehk kosjakased“ valmis 1870. aastal peatselt pärast „Saaremaa onupoja“ esietendust. Näidendi alusmaterjaliks on Koidula kasutanud Jannseni „Sannumetojas“ ilmunud juttu „Naabre tütred“, mis omakorda on Saksa pastori W. O. von Horni jutu „Die Nachbarstöchter“ tõlge. Koidula kohandas teose sisu Eesti oludele ning täiendas seda terava kriitikaga kaasaja elu aadressil. Lavastaja Ingomar Vihmar astub sammukese edasi ja uurib, kuidas see igihaljas lugu tänast teatrikülastajat võiks kõnetada.

Salemi nõiad

draama autor Arthur Miller lavastaja Katrin Pärn, Janek Savolainen (külalistena) Ameerikas Massachusetsis asuv Salem on väikene linnake, kuid kired, ebaõiglus ja ahastus on siin kõike muud kui väikesed. Väike ei ole ka siinsete inimeste uhkus ja hulljulgus oma riivatud au kaitsmisel. Pealtnäha lihtne olukord kasvab pimeda kambahüsteeria tagajärjel laviiniks, mille peatamine osutub võimatuks. Toimuv seab kahtluse alla ning pöörab pea peale arusaamad õiglusest ja seadusest, võimust, ustavusest, aususest, armastusest ja süüst. Majad jäävad inimestest tühjaks, lootus kipub ahtaks jääma, igal pool luurab hirm, et järgmisena keegi just sinu peale näpuga näitab, ja see su elu lõpetab. Päike aga tõuseb ikka ja paistab kõigi inimeste peale ühtmoodi ... „Salemi nõiad“ (The Crucible) on ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri (1915-2005) 1953. aastal kirjutatud draama, allegooria ja kriitika erinevatel aegadel toimunud „nõiajahtidele“. Näidendi aluseks võetud 1690. aastail Salemis toimunud nõiaprotsessid olidki just nii lootusetud ja hirmutavad nagu nad näidendis paistavad. Ent massihüsteeria ja teistsuguste seisukohtade või eluviiside hukkamõistmine ja sildistamine ei ole inimeste hulgast tänapäevani kuskile kadunud.

Suvekool

draama autor Vaino Vahing lavastaja Ingomar Vihmar See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul, kui ühe mereäärse linnakese teatris esietendus ühe psühhiaatri esimene näidend, mis rääkis Mehest, kes pärast pikka eemalolekut koos Naisega oma isakoju saabub, et seal tiiki kaevata.Inimesed tulid ja vaatasid. Ja kõnelesid pärast maa ja linna, vanade ja noorte vastuolust, jõhkrusest ja skisofreeniast, olmerealismist ja perekonnadraamast.Aastaid hiljem, kui näidend uuesti teatrilavale jõudis, kõneldi teatraalsest uurimusest ja spielist, tõe ja vale, mängu ja tegelikkuse, iroonia ja siiruse hämaratest üleminekutest.Siis läks veel natuke aega mööda ja näidendi lavastas autori sõber, suur kirjandus- ja teatrimees. Kõneldi 60ndate aastate intelligentsi mässust ja vabadusihast, ideaalidest ja nende purunemisest, pungist ja labidast.Nüüd jõuab näidend taas mereääse linnakese teatrilavale. Miks? Millest see räägib?Lavastaja ütleb, et eelkõige millestki, mille kokkuvõtmiseks on kõige täpsem laenata ühe teise kirjaniku, autori põlvkonnakaaslase, ridu:Armastus on kõige all.Tema kannab isamaja,raskusi, mis eluks vaja.Armastus on kõige all. (Lavastuse tutvustustekstis on tsiteeritud A. H. Tammsaare ja Hando Runneli teoseid ning Ingo Normeti, Kalev Kudu ja Mati Undi lavastuste tutvustusi ja kajastusi.)

Copyright © 2024 SA Endla Teater. Kõik õigused on kaitstud. Privaatsuspoliitika