Nimitegelase Emma Bovary elu provintsis keskpärase mehe kõrval tundub üha hallim ja igavam. Nii pühendubki naine mõtetes fantaasiatele, unistab endale elu, kus inimesed on kaunid ning kirg tõeline. Viimases meeleheites viskub ta abieluvälistesse armusuhetesse, ent seegi osutub vaid meelepetteks. Tagasiteed aga enam pole.
Kui Gustave Flaubert 1856. aastal avalikkusele esimest korda madame Bovary'd tutvustas, oli üldsus šokeeritud, ent salamisi ka lummatud. Kui moraalinormid kõrvale jätta, on raske hukka mõista Emma Bovary janu selle järele, et tema elul oleks tähendus, tema ekstaasi-igatsust ning tahet tõusta kõrgemale oma saatusest. Lavastus on kaasaegne tõlgendus klassikalisest loost, mis jäädvustab romantiliste unelmate ja tuima argielu igavest konflikti.