Pühasse paika, kus mitmete usundite kohaselt lõi Jumal maailma, saabuvad ühel varahommikul kaks rändurit Eestist, keda huvitab kalju, mille kohale kogunevad kaks korda nädalas kõigi surnute hinged läbi aegade. Mida mehed sealt otsivad ning miks nad sinna tulid? Vastust sellele küsimusele tahaks teada ka kohalik giid, kes on paljugagi riskinud, et mehed kohale juhatada. See on teekond väga kaugesse ja uskumatult puhtasse maailma, kus peetakse lugu ustavusest, aususest, sõprusest, omakasupüüdmatusest ning kus osatakse eristada tõde valest.
Arvatakse, et iga inimene peab vähemalt ühe korra elus külastama oma vaimset kodulinna – Jeruusalemma. Arvatakse ka, et on näidendeid, mille kirjutamist, lavastamisest rääkimata, ei tohiks söandada ette võtta enne viiekümnendat eluaastat. Ka kõike muud arvatakse. Just kõigest sellest, mida arvatakse, aga mida keegi täpselt ei tea, see lavastus räägibki.