19. sajandi algus
Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui „Planwagen“. Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m).
Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava – selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821. aastal teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud.
1824
Toimub esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus – Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab siin August von Kotzebue komöödia „Der Trunkenbold“ („Lakekauss“) eestindatud ja kohandatud versiooni „Permi Jago unne-näggo“, kahevaatuselise jandi on eesti keelde ja oludesse kohandanud Peter Andreas Johann Steinsberg.
1875
Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi „Endla järv ja Juta“ järgi nimeks Endla.Esimese põhikirja järgi on Endla Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab Endla laulukoor kohalikus pritsumajas avalikkuse ette astuda. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette ka Lydia Koidula näidendi „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“.
1878
Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. Endla tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb Endla Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti – kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane peetakse ka, kuid tegudeni ei jõuta.1880. aastad
Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub – samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus.Kui näiteks 1878. aastal peetakse 23 harivat kõnet („Pestalozzi elulugu“, „Kõrvast ja kõrva kuulmisest“, „Mis kasu koolis õppimine toob“), siis aastail 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides „täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab“. Enamasti mängitakse võõrkeelsete näidendite mugandusi. Tollane teater on kaasaegsete sõnul näitelava ja saali naeruerkude kõdistamine. Nii tõlkijad kui näitlejad käivad ka klassikaliste tekstidega vabalt ringi – peaasi, et nalja saab! Ka publik peab end väga koduselt ja vabalt ülal. Puhvet, mis on lava ja saali kõrval, teeb oma töö. Nagu mujalgi, on ka Pärnus saanud seltsist jõukama linnakodanluse kooskäimiskoht. Vastukaaluks tekivad karskusseltsid, kus käivad koos töölised ja talupojad.
Karskusseltsist Valgus, kus alustavad tööd ka näiteseltskond ja laulukoor, saab allakäivale Endlale tugev konkurent. Valgusesse läheb 1894. aastal teiste näitlejate ja kultuuritegelaste seas ka Endla esinäitleja Lukowski. Samal ajal kui Valguses tuuakse lavale Schilleri ja Gorki näidendeid, korraldab Endla Põllumeeste Seltsi aias rahvapidusid kotijooksu, võidutõstmise, köie peal kõndimise, laulu ja palju muu põnevaga.
1899
Endla esimeheks saab jõukas laevaomanik August Klein.Nüüd liituvad seltsiga mitmed maja- ja laevaomanikud, kes võtavad seltsi ka toetada. Üüritakse avaramad ruumid, senisest rohkem hakatakse tähelepanu pöörama näitemänguharrastusele.
1900
Detsembris mängitakse Pius Alexander Wolffi romantilist laulumängu „Preziosa“ Carl Maria von Weberi muusikaga, tõestades tubli laulukoori, orkestri ja näitetrupi olemasolu. „Preziosat“ mängitakse ka 1903. aasta juunis kohalikul laulupeol.1901-03
Endla mängib menukalt Eesti esimest algupärast muusikalavastust „Murueide tütar“ (eesti muinasjutu ainelise loo autoriks on Ansomardi ehk Peäro August Pitka, muusika autoriks Mihkel Lüdig) muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes.1906
Karskusseltsi Valgus baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu.1907
Tulekahjus hävib Endla järjekordne üürikodu. Hävib ka pea kogu seltsi varandus, sealhulgas arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise.Ehitamisotsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama á 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt.
1910
23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. Vanemuise juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on Endla Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud „Libahundi“.Järgmine periood: 1911-1944