1967-1968
Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks valmivad Pärnu ja Vanemuise uued teatrimajad.
3. november 1967 avatakse Pärnu uus teatrimaja August Jakobsoni näidendiga „Võitlus rindejooneta“, lavastajaks Enn Toona. Teatril on nüüd suurem saal (600 kohta), normaalmõõtmetega pöördlava, avarad proovisaalid jpm - algab palju avaramate võimalustega tööperiood.
Samas on uus teatrihoone projekteeritud kultuurimajana, sest ehituse alustamise ajal (ehitus kestis 11 aastat) ei tohtinud Pärnusse teatrit rajada.
Vastvalminud maja kannatab ka ehituspraagi ja vajumise käes - seda tuleb kohe remontima hakata. Uus maja on siiski uus maja.
Teatri repertuaar mitmekesistub žanriliselt - lisanduvad kirinäidend, teatraliseeritud luuleõhtu ja erinevad muusikalavastused. Repertuaaris on rohkelt teoseid lääne ja vene dramaturgiast, algupärandeid lavastatakse vähe.
1967. aastal liituvad teatriga muusikaala juhataja Olev Sööt ning noored lavastajad Kaarin Raid ja Ingo Normet Moskva teatriinstituudist. Järgmisel aastal tulevad Konservatooriumi lavakunstikateedrist Pärnusse noored näitlejad Andres Ots ja Ago Roo, Tallinna draamastuudiost Lii Mander (Tedre) ja Murel Puusild (Aav), Rakvere teatrist liituvad Pärnu trupiga Siina ja Aarne Üksküla ning Ugalast Peeter Tedre. Teatrist lahkub näitleja Ellen Alaküla. 1968. aastal saab teatri direktoriks Arnold Ebrok.
- 1967. Zorini "Varssavlanna", lavastaja K. Raid
- 1967. A. Undla-Põldmäe „Viru laulik ja Koidula“, lavastaja K. Raid
- 1968. J. Brdecka „Limonaadi Joe“, lavastaja E. Toona, näitejuht P. Kard (muusikalilavastus Pärnus üle 18 aasta)
- 1968. J. Cocteau „Hirmsad vanemad“, lavastaja K. Raid
1969-1982
Peanäitejuhiks Vello Rummo.
Traditsioonilise psühholoogilise lavastamismaneeri juurde jääv Rummo ei tee takistusi noortele ja otsivatele lavastajatele Raidile ja Normetile. Repertuaar on žanrilt (komöödia, draama, satiir, kriminaalnäidend, muusikal, laulumäng), temaatiliselt ja kujutamislaadilt väga mitmekülgne, eesmärgiks on:
1) pakkuda publikule nende erinevaid sotsiaalseid kohti arvestades senisest vaatamisharjumusest pisut suuremat kaasaelamist/kaasamõtlemist nõudvaid lavastusi,
2) anda näitlejaile jõukohast/arendavat tööd,
3) osaleda vääriliselt teatrifestivalidel,
4) tähistada tasemel lavastustega kirjanduses, teatri ja ühiskonna elus mitmesuguseid tähtpäevi.
1969
Peanäitejuht Rummo ja direktor Ebrok panevad aluse suvehooaja traditsioonile. Igal suvel mängitakse ühe kuu jooksul statsionaaris kuurortlinna suvekülalistele, etendusi transleeritakse ka vene keelde.
Sügisel toimub esimene esietendus teatri väikeses saalis - ümberehitatud stuudiotöö ruumis (esialgu on seal 60, hiljem 100 istekohta) - „Alarm“.
Teatrist lahkub näitleja Paul Ruubel.
Olulisemad lavastused:
- 1969. A. Koeney / K. Raid „Vihmade vaikus“, lavastaja I. Normet
- 1969. J. Patrick „Kummaline mrs Savage“, lavastaja I. Normet
- 1969. K. Choinski „Alarm“, lavastaja V. Rummo
- 1970. S. Delaney „Armunud lõvi“, lavastaja K. Raid
1972
Teatri kirjandusala juhatajaks saab Merike Pau.
Olulisemad lavastused:
- 1972. T. Williams „Tramm nimega „Iha““, lavastaja K. Raid
- 1972. J. Rainis „Puhu, tuul!“, lavastaja K. Raid
- 1972. V. Vahing „Suvekool“, lavastaja I. Normet
1973
Rakvere teatrist tuleb Pärnu teatrisse näitleja Villem Indrikson.
Olulisemad lavastused:
- 1973. J. Liiv / I. Normet „Valu“, lavastaja I. Normet
1974
Teatrist lahkuvad lavastaja Kaarin Raid, näitlejad Arnold Sikkel ja Heino Arus. Kirjandusala juhatajaks saab Oskar Kruus.
Olulisemad lavastused:
- 1974. J. Herman / M. Stewart „Hallo, Dolly!“ (muusikal), lavastaja V. Rummo
- 1974. P. Vallak / M. Unt „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“, lavastaja K. Raid
1975
Teatrist lahkuvad Mall Sillandi, Hilja Varem, Andres Ots ja Reet Leissar, lavakunstikateedrist tuleb teatrisse noor näitleja Toomas Ots.
Olulisemad lavastused:
- 1975. M. Traat / A. Üksküla „Kohvioad“, lavastaja A. Üksküla
1976
Noorsooteatrist tuleb Pärnusse näitleja Linda Rummo, kirjandusala juhatajaks saab Urve Laos.
Olulisemad lavastused:
- 1976. E. Vilde „Pisuhänd“, lavastajad V. Rummo ja L. Rummo
1977
Teatrist lahkuvad Ago Roo, Kaie Mihkelson ja Jaan Rõõmussaar, liikumisjuhiks saab Aita Indrikson.
Teatri juures alustab tööd 2-aastane õppestuudio.
Õppejõududena tegutsevad Ingo Normet, Linda Rummo, Aarne Üksküla, Klaudia Taev, Jaak Rähesoo jt.
1970. aastate alguse õpperühmast jäävad teatrisse näitlejaks Helle Kuningas, Lii Rebbas, Mihkel Smeljanski ja Jüri Vlassov. Uues õppestuudios jõuavad lavale teiste seas Anu Heinsalu, Aire Johanson, Tene Ruubel, Merike Tatsi, Juta Tints, Arne Järvesaar, Roland Leesment ja Mart Tõnismäe, mitmed neist jäävad näitetruppi aastateks.
Olulisemad lavastused:
- 1977. A. H. Tammsaare / I. Normet „Otto Almari nägemus“, lavastaja I. Normet
- 1977. K. Saja „Puutuvid“, lavastaja I. Normet
- 1977. E. Albee „Kes kardab Virginia Woolfi“, lavastaja A. Šapiro (külalisena)
Publiku arv aastal 1977 - 128 000 külastajat.
1978
Lavakunstikateedrist tulevad Endlasse näitlejad Enn Keerd ja Jaak Hein, teatrist lahkub Aarne Üksküla.
Olulisemad lavastused:
- 1978. M. Lassila „Tark neitsi“, lavastaja I. Normet
- 1979. W. Shakespeare „Mõõt mõõdu vastu“, lavastaja I. Normet.
- 1980. M. Gorki „Vassa Zeleznova“, lavastaja V. Rummo
- 1980. T. Wilder „Meie linnake“, lavastaja I. Normet
1981
Ingo Normet lavastab Lavakunstikateedri X lennu III kursusega Jevgeni Shvartsi allegoorilise näidendi „Draakon“. Üks osa X lennust tuleb 1982. aastal kooli lõpetades Pärnusse, kujundades suuresti edasist kohaliku teatri mainet: Laine Mägi, Katrin Nielsen, Margus Oopkaup, Jaan Rekkor, Elmar Trink.
Olulisemad lavastused:
- 1981. A. Jakobson / V. Vahing „Vaeste-Patuste alev“, lavastaja I. Normet
1982
Arnold Ebrok läheb pensionile, direktoriks saab Olaf Esna. Vello Rummo loovutab peanäitejuhi koha Ingo Normetile, jäädes ise edasi lavastajaks. Ingo Normet kutsub teatri kirjandusala juhatajaks Ülev Aaloe Teatrite Valitsuse repertuaarikolleegiumist ning peakunstnikuks Vello Tamme ajakirjast „Noorus“.
Olulisemad lavastused:
- 1982. V. Majakovski „Saun“, lavastaja I. Normet (keelatakse ära)
- 1982. S. Poliakoff „Superdiskor“, lavastaja I. Normet
1982-1991
Peanäitejuht Ingo Normet: „Võtame mängukavasse vaid neid näidendeid, mida läheksime ise vaatama, kui nad teiste teatrite kavas oleksid.“ Valdavalt siis psühholoogiliselt keerukad ja sotsiaalselt terava alltekstiga teosed.
1983
Draamateatrist tuleb Pärnusse Aare Laanemets. Näitleja- ja lavastajatöö kõrvalt tegeleb Laanemets alates 1984. aastast süstemaatiliselt Pärnu Kool-Teatriga, millest saab kasvulava kogu eesti teatrile: Laanemetsa (hiljem ka Ahti Puuderselli) käe all saavad esimese näitlejakoolituse Heiko Sööt, Marko Matvere, Liisa Aibel, Ago Anderson, Katariina Lauk-Tamm, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Janek Joost, Tiit Ojasoo, Carita Vaikjärv jpt.
Olulisemad lavastused:
- 1983. Ö. v. Horvath „Lood Viini metsadest“, lavastaja I. Normet
1984
Teatrist lahkuvad näitlejad Toomas Ots ja Lembit Kees.
Olulisemad lavastused:
- 1984. O. Kool „Musta kassi öösel ei näe“, lavastaja I. Normet
- 1984. M. Unt „Vaimude tund Jannseni tänaval“, lavastaja M. Unt (külalisena)
- 1984. B. Friel „Tõlkijad“, lavastaja P. Pedajas
1985
Teatri koosseisuliseks lavastajaks tuleb Ugalast Priit Pedajas.
Olulisemad lavastused:
- 1985. O. Luts / P. Pedajas „Soo“, lavastaja P. Pedajas
- 1985. V. Udam „Vastutus“, lavastaja I. Normet
Publiku arv aastal 1985 - rekordilised 176 200 külastajat.
1986
Rakvere teatrist tuleb Pärnusse näitleja Feliks Kark, teatrist lahkuvad Villem ja Aita Indrikson.
Olulisemad lavastused:
- 1986. E. De Filippo „Filumena Marturano“, lavastaja V. Rummo
- 1986. A. Kitzberg „Libahunt“, lavastaja I. Normet
1987
ERKIst tuleb teatrisse kunstnik Lilja Blumenfeld.
Algavad poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestis. Publiku huvi teatri vastu langeb kohutava kiirusega.
Ingo Normet Tartus teatrijuhtide pressikonverentsil: „On läinud keeruliseks tööd teha, repertuaari valida: ühiskondlik teadvus teiseneb nii kiiresti, et elu on praegu huvitavam kui ükski kaasajateemaline lavastus teatris. Seepärast ei taha ka Pärnu teater enam tänapäevadramaturgiat mängida. Olulisem on praegu keskenduda üldinimlikele teemadele, millest kõneleb klassika.“
- 1987. L. Tolstoi „Ja pimeduses paistab valgus“, lavastaja I. Normet
Eelmine periood: 1944-1967
Järgmine periood: 1988-2001