Jagame allpool arvajate lahkel loal etendust „Põrgupõhja uus Wanapagan“ näinud teatrikülastajate muljeid sellest etendusest.

Viivi Tammar: „Etendusele läksin tegelikult väikese kõhklusega, sest etenduse plakatilt jäi mulje nagu oleks lugu komöödiaks pööratud.

Siiski rahustas mind teadmine, et lavastajaks on mu lemmiklavastaja Kaili Viidas, kelle tööd on alati huvitavad olnud. Etenduses meeldis mulle ausalt öeldes kõik, juba lavakujundus oli mõjuv ja hästi lahendatud oma kahe vastandliku koduga, nii Antsu kui Jürka omaga. Ka kostüümid ja multifunktsionaalsed elemendid nagu nt. vanker. Eriti meeldis laste sündimise kujutamine, peaaegu nagu päris, aga siiski teatraalne.

Nii, ja miski ei sünni teatris ilma näitlejateta. Ago Andersoni süüdimatult püüdlik Jürka, Kadri Rämmeldi beibelik Eit, emalik ja armastav Triin Lepiku Juula, nende lapsed oma tähelepanelikkuses ja nõudlikkuses (tänapäeva lapsed on samasugused), kasuahne ja ärakasutav Ants, tekkis äratundmist ka reaalses elus. Kõik kokku väga ehedalt ja hoogsalt mängitud, pakkudes nii kurbust kui nalja, nagu elus ikka, hõlmates vaataja tähelepanu kogu etenduse kestel ja mõjus südantpuudutavalt.“  

Krista Mustonen: „"Põrgupõhja uus Vanapagan" etendus oli ülivõimas vaatemäng, mida ilmestas suurepärane lavakujundus põnevas mängukohas ning valguse- ja heliefektid. Vaatamata loo süngusele leidus seal humoorikaid lahendusi, mille näitlejad väga hästi välja mängisid. Kõrvu paitas Karin Tammaru imekaunis lauluhääl ning eriti armas oli väike tüdruk, kes vapralt oma osa mängis. Kaili Viidas on minu lemmiklavastaja, sest ta oskab alati üllatada ja ta tõmbab näitlejad mugavustsoonist välja.“ 

Urve Mägi: „Kuna omal ajal oli Põrgupõhja koolis üsna raskesti mõistetav kohustuslik kirjandus, siis läksin nende kogemuste ja emotsioonidega ka etendust vaatama. Et eks näis kuidas meeldib… Ent etendus haaras esimesest hetkest kaasa ja keeruline sisu oli lavastaja ja dramaturgi poolt tehtud igati vaadatavaks, arusaadavaks, humoorikaks. Näitlejaid ei oska tuua kedagi esile sest kogu see trupi kooslus oli super.“ 

Kätlin Roosipuu: „Pärnu Endla etendused on minu vaieldamatud lemmikud ja üritan neid nii palju kui võimalik vaatamas käia. Põrgupõhja Wanapagana etenduse puhul huvitas mind eelkõige, kuidas on loo sisu teatrilaval teostatud, kuna olen eelnevalt näinud filmi. Etendus oli väga põnevalt üles ehitatud, eriti lahe oli see, kuidas laste sünnid olid lahendatud. Ja etenduse muusikaline pool oli muidugi super kihvt. Ma olen sellest siiani lummatud ja soovitan iga kell seda etendust ka teistel vaatama minna.“  

Terje Pruer:„‘’Põrgupõhja uus Wanapagan’’ pakkus oma loodud põrguatmosfääri, hea näitlejatöö ning muusikaga suurepärase emotsiooni juba etenduse algusest peale. Endalegi ootamatult tabasin ennast loo vältel nii kaasa elamast kui kaasa tundmast Põrgupõhja Jürkale, tema siiruse ja aususe võlus.“

Suur tänu teatrikülastajatele oma arvamust avaldamast!