19. november
1922 Paul Pinna külaskäiguetendusena esitamisele Leo Falli ja Victor Leoni operett „Lõbus talupoeg“.
Peaaegu-nagu-esietenduseks nimetan ma seda etendust seetõttu, et tegelikult oli Pärnu Näitlejate Ühing „Lõbusa talupoja“ kärbetega versiooni selgeks õppinud ja sellega publikule esinemist alustanud juba 1921. aasta mais. Tookordne ettekanne aga ei olnud näiteks Vaba Maa Pärnu väljaande kriitiku meelest kuigi heal tasemel, eriti laulmise osas. Sügisel 1921 esitatakse „Lõbusat talupoega“ uuesti, siis on kriitiku meelest lood pisut paremad, eriti heaks hinnatakse proua Maddy osalemist Annamirli osas. Proua Marie Maddy, kellest peagi saab Marie Kalbek, on „Lõbusas talupojas“ Lehma-Liisina kaasa teinud juba 1916. aastal Estonia teatris Paul Pinna lavastuses.
1922. aasta veebruaris kantakse „Lõbus talupoeg“ ette juba täiendatud kujul, Annamirli osas on taas proua Maddy Tartust. Seekord on kuulutustel kirjas ka laulujuht R. Kalbeki nimi.
Ja nüüd, sügisel 1922, annab Endla teater teada, et novembri alguses tuleb „Lõbus talupoeg“ Paul Pinna külaskäiguetendusena etendamisele. Nii nagu Näitlejate Ühingu „Lõbusa talupoja“ puhul, on ka seekord lavastuse muusikajuhiks Gustav David, kuid lavastaja kohta pole kindlat teadmist. Meie repertuaarinimistus seisab seekordse „Lõbusa talupoja“ lavastajareal J. Kulli nimi, kuid ilmunud kuulutused ja eelteated-artiklid seda ei kinnita. Kust see info pärineb, ei ole teada, sest ka kavalehte pole meil alles. Seetõttu saame ka osatäitjate kohta aimu vaid ilmunud arvustusest – Vaba Maa Pärnu väljaanne, kes „Lõbusa talupoja“ ettekannetel on läbi nende pooleteise aasta silma peal hoidnud, võtab 23. novembri numbris ka seekordset etendust arvustada:
„Endlas“, 19. skp.
Seekord ensemble hoopis parem kui laup. „Nõmmekingseppades“. Oli ju ka siin hra Pinna ülivõim, kuid ta leidis väärsemalt toetust. Hra Siig, raffineerides nüüd elukutselises teatris, lubab igatahes eeldada Pärnule omakohast Kurnimi. Proua Kalbeck jällegi meeldiv, heameelega tuleb märkida tema kenat, armast taluplikat. Hra Reimann on uues „Endlas“ seni tagaplaanil seisnud, alles nüüd oli natuke ettepoole nihutatud. Puudus tal Vincenzile tarvisminev healeulatus, muidu vastuvõetav. Grumovid – Teetsoff, Kalbus, Liik, – head. Rõõmuga mainin, et hra Kullil maik paranenud. Prl. Vorontsov silmapärase välimusega ja Friederikena päris kena. Hra O. Mitti „samune“ Raudaschl maskilt hea ja teenrina on ta hoopis galandim, kui näiteks mõnikord enne hra Tamm, kes edaspidi küll jäägu ainult palagani väljahüüdjaks. Heinerle teatraalsem poisike, kui varem „Woyzeckis“ esinenud laps. Hra M. Mitti korravalvur, ülemus, pole kuigi autoriteetne isegi viimses kolkas. Koorilt tuleb nõuda paendlikumat ja kergemat korralikku liikumist laval, seda eriti meestelt.
Seega mängivad seekordses „Lõbusas talupojas“ Paul Pinna, Voldemar Siig, Marie Kalbek, August Reiman, Aleksander Teetsov, Elly Kalbus, Albert Liik, Juhan Kull, Mizzi Vorontsova, Oskar Mitt, Manivalde Mitt ja üks poisike. Ehk keegi veel, aga neid ei ole teada.
„Lõbusa talupoja“ lavatee ei lõpe aga selle Paul Pinna osalusel mängitud etendusega, sest detsembri lõpus annab teater teada, et 1923. aasta 1. jaanuaril mängitakse seda operetti taas. Seekord on kuulutusel kirjas ka näitejuhi nimi – Aleksander Teetsov – ning antakse teada, et Lehma-Liisuna teeb kaasa Marta Ohaka-Nierodt.
Kes jaanuarikuises etenduses Matteust kehastas, ei ole teada, kuid see võis olla Hans Pulst, kes juba Näitlejate Ühingu „Lõbusas leses“ seda rolli mängis. Igatahes on sellest 1921-22 etendunud „Lõbusast talupojast“ säilinud päris palju fotosid, kus Matteusena figureerib just Hans Pulst. Olgu mõned neist säilinud fotodest ka siin ära toodud, kuid vaid need, millel 1922. novembris ja järgneva aasta jaanuaris kaasa teinud näitlejad peal:
